Põllumajandussektori osas on kliimakindla majanduse seaduse eelnõus seatud eesmärk vähendada KHG heidet 2030. aastaks võrreldes 2022. aastaga 14%. . Väiksema kuluga ja ühiku kohta suurema heite vähendamise potentsiaaliga on meetmed, mis on seotud maakasutuse muutusega – turvasmuldadel põllumaa viimine püsirohumaaks või märjutamine, pikemas perspektiivis ka metsastamine.
Saaremaa, Muhu ja Ruhnu saared on valitud Eesti toidu piirkonnaks. Seda tiitlit kantakse 2025. aasta aprilli lõpuni. Saaremaa, Muhu, Ruhnu põhine toidupiirkond pakub kahtlusteta Eesti kõige merelisemaid ja saarelisemaid maitseid, avades kodumaise toidu propageerimisel ja tutvustamisel uue põneva vaatenurga.
Juuni lõpus ilmus ülevaatekogumik mahepõllumajandusest 2023. aasta kohta. Kuigi nii pindala kui ettevõtete arvu osas toimus eelmisel aastal väike tagasiminek, siis oleme mahemaa osakaalult Euroopas jätkuvalt esimeste hulgas.
Eesti Maaülikooli 2023. aasta uuring on toonud päevavalgele tõsised ohud, mis seavad kahtluse alla Eesti lõhilaste tuleviku. Uuring keskendus vohandilisele neeruhaigusele (PKD), mida põhjustab parasiit Tetracapsuloides bryosalmonae, ja selle levikule Eesti vooluveekogudes. Uuringus hinnati paisude mõju veetemperatuurile ja parasiidi levikule, kuna kliimasoojenemine ja veemajandus võivad märkimisväärselt mõjutada lõhilaste elukeskkonda.
Suviteraviljad on jõudnud õitsemise kasvufaasidesse, seega selleks hooajaks on ka suviviljadel taimekaitsetööde aeg läbi saamas. Veel võib teha pähiku fusarioosi tõrjet, soojus-niiskus soodustab nakatumist. Varakult külvatud suvioder on juba sellises vanuses, et viljapeades on fusarioosi nakatunud terad näha.
Eestis käivitus loomatauditõrje programm, et aidata loomapidajatel tegeleda majandusliku mõjuga loomataudidega nagu infektsioosne rinotrahheiit (edaspidi IRT) ja veiste diarröaviirus (edaspidi VVD). Progremm vältab pea 10 aastat
5. juunil toimus kanakasvatuse teemaline farminar, kus Eesti Linnukasvatajate Seltsi (edaspidi ELS) liikmed käsitlesid kanakasvatusest olulisi aspekte. Sündmusel keskenduti kanade pidamisele rohealadel ja aedikutes. Käesolev artikkel kajastab ELS liikmete poolt välja toodud kasulikke ja põnevaid kanakasvatusega seotud nõuandeid.
Suviteraviljad loovad, varasemad sordid on juba loomise lõpetanud. Sarnaselt eelmisele nädalale on lehetäid jätkuvalt suviviljadel toitumas. Taimehaiguste poolest on kõige tervemad kaer ja suvinisu. Üksikutel nisupõldudel näha jahukastet ja kaeral pruunlaiksust.
Mahevesiviljelus on küll oluline ja potentsiaalikas sektor, mis võiks pakkuda lahendusi suurenevale kalatoodete nõudlusele ja loodusliku kalapüügi vähenemisele, kuid Eestis on selle arendamine veel algusjärgus. Vesiviljelus on võimalus tugevdada kohalikku toidujulgeolekut ja suurendada eksporti, seisab sektor silmitsi tõsiste väljakutsetega. Tootmise kallinemine, laenude saamise raskused ja Euroopa Liidu mahetootmise reeglite täitmine, mis nõuavad suuri investeeringuid ja tootmise ümberkorraldamist, on kõik takistused, mis aeglustavad sektori arengut.
Efektiivsete temperatuuride summa kõikjal Eestis on ületanud nii kõrreliste kui ka liblikõieliste taimede esimese niite optimaalse aja. Kõrreliserohke rohi on loomise lõpu, õitsemise faasis ja toiteväärtus langenud.
