Tänavusel aastal toimusid mitmetes Eesti farmides praktilised katsetegevused rohumaadel ja maisipõldudel. Peale söödavarumise hooaja lõppu on paras aeg analüüsida andmeid ning teha esimesi kokkuvõtteid.
Taastav põllumajandus keskendub keskkonnasõbralike ja mulla tervist toetavate võtete kasutamisele, mis mitte ainult ei vähenda looduskeskkonnale avaldatavat mõju, vaid aitavad ka mulda ja elurikkust taastada. See lähenemine on alternatiiv intensiivsele tavapõllumajandusele, pakkudes looduslähedasi strateegiaid, mis toetavad bioloogilist mitmekesisust, vähendavad väetiste ja pestitsiidide kasutust ning suurendavad süsiniku sidumist mullas.
Tervete viinapuude kasvatamine on kvaliteetse saagi võti, eriti viinapuu-jahukaste leviku tõkestamisel. Tavaliselt kasutatakse haigustõrjeks fungitsiide, kuid keskkonnasõbraliku alternatiivina on osoneeritud vesi leidmas üha rohkem kasutust.
EPA 2024 messil toimunud seminari „Rapsikasvatus Eestis – tuluallikas või riskantne investeering?“ video on nüüd valmis ning ootab vaatamist! Artikli lõpus ka väljavõtteid rapsikasvataja kogemusloost.
Tänavune eAgronomi vahekultuuride põllupäev toimus 3. oktoobril Jõgevamaal Farmer Tõnise põldudel ning Jõgeva kultuurikeskuses. Põllupäeva fookuses olid uued ja tõhusad lahendused vahekultuuride kasvatamiseks ning külvitehnoloogiad, mis aitavad parandada muldade tervist ja vähendada süsiniku jalajälge.
Millises Eesti koolis saab näha kõiki Eestis kasvatatavaid lihaveisetõuge? Loomulikult Järvamaa Kutsehariduskeskuses, mis ühena kahest Eesti kutsekoolist valmistab ette põllumehi.
Edukaks keskkonnasõbralikukt põllupidamiseks on tarvis teadmisi ja kogemust. Milleks otsekülv ja vahekultuurid head on ja kuidas need panustavad keskkonnasõbralikku majandamisse? Põllupäevadel kuuled õhimõtteid, näed praktikaid ja kohtud mõttekaaslastega.
Rannu Seemne peremees Madis Ajaots vaatleb, kuidas innovatsioon ja teadmussiire on alati olnud ühed edukuse tagajad. Uut peab proovima „palju, aga tihti” nagu mõned maamehed ütlevad hoopis ühe teise asja kohta.
Põllulindude vähenemise põhjuseks on kaduvad pesitsuskohad, masinate või seadmete all hävinevad pesad, aga ka pesade sagedasem rüüstamine. Uuringus sai kinnitust, et kiivitajapoja koorumisedu mõjutavad nii põllupidamise viis kui ka elupaiga liigendatus.
Sloveenias, Ljubljanas toimus 18.-19. juunil 2024 Euroopa Liidu Ühise Põllumajanduspoliitika (ÜPP) võrgustiku töökohtumine, mis keskendus tolmeldajasõbraliku põllumajanduse edendamisele. Kohtumisel arutleti tolmeldajate tähtsuse ning nende elupaikade kaitsmise vajaduse üle ja otsiti võimalikke meetmeid tolmeldajasõbraliku põllumajanduse edendamiseks Euroopas.
