EPA 2024 messil toimunud seminari „Rapsikasvatus Eestis – tuluallikas või riskantne investeering?“ video on nüüd valmis ning ootab vaatamist! Artikli lõpus ka väljavõtteid rapsikasvataja kogemusloost.
Tänavune eAgronomi vahekultuuride põllupäev toimus 3. oktoobril Jõgevamaal Farmer Tõnise põldudel ning Jõgeva kultuurikeskuses. Põllupäeva fookuses olid uued ja tõhusad lahendused vahekultuuride kasvatamiseks ning külvitehnoloogiad, mis aitavad parandada muldade tervist ja vähendada süsiniku jalajälge.
Millises Eesti koolis saab näha kõiki Eestis kasvatatavaid lihaveisetõuge? Loomulikult Järvamaa Kutsehariduskeskuses, mis ühena kahest Eesti kutsekoolist valmistab ette põllumehi.
Edukaks keskkonnasõbralikukt põllupidamiseks on tarvis teadmisi ja kogemust. Milleks otsekülv ja vahekultuurid head on ja kuidas need panustavad keskkonnasõbralikku majandamisse? Põllupäevadel kuuled õhimõtteid, näed praktikaid ja kohtud mõttekaaslastega.
Rannu Seemne peremees Madis Ajaots vaatleb, kuidas innovatsioon ja teadmussiire on alati olnud ühed edukuse tagajad. Uut peab proovima „palju, aga tihti” nagu mõned maamehed ütlevad hoopis ühe teise asja kohta.
Põllulindude vähenemise põhjuseks on kaduvad pesitsuskohad, masinate või seadmete all hävinevad pesad, aga ka pesade sagedasem rüüstamine. Uuringus sai kinnitust, et kiivitajapoja koorumisedu mõjutavad nii põllupidamise viis kui ka elupaiga liigendatus.
Sloveenias, Ljubljanas toimus 18.-19. juunil 2024 Euroopa Liidu Ühise Põllumajanduspoliitika (ÜPP) võrgustiku töökohtumine, mis keskendus tolmeldajasõbraliku põllumajanduse edendamisele. Kohtumisel arutleti tolmeldajate tähtsuse ning nende elupaikade kaitsmise vajaduse üle ja otsiti võimalikke meetmeid tolmeldajasõbraliku põllumajanduse edendamiseks Euroopas.
Muldade tervise ja elurikkuse säilitamine on üks olulisemaid eesmärke, et tagada toidutootmise jätkusuutlikkus ja keskkonnakaitse. Agronoomia artiklite kogumikus avaldati emeriitprofessori Raimo Kõlli arutelu teemal „Muldkate kui ökosüsteemi seisundi ja rohetootmisvõime“, kus käsitletakse muldade elurikkuse ja innovaatiliste lahenduste tähtsust rohetootmise eesmärkide saavutamiseks.
Toidu saasteaine on toidus sisalduv aine, mida ei ole sinna lisatud taotluslikult ning mis võib muuta toidu kvaliteeti halvemaks ja olla ohtlik inimeste tervisele. Kuidas levinud taimesaadusi süües olla kindel, et need on ohutud, sellest kirjutab toiduohutuse osakonna nõunik Anneli Haugas.
Segukülvid on võrreldes teraviljade puhaskülviga kohanemisvõimelisemad ja vastupidavamad muutlikele ilmastiku tingimustele, aidates tagada stabiilsema saagikuse ja suurema proteiinisaagi. Samas võib kaunviljade ja teraviljade segus kasvatamine tõsta teravilja terade proteiinisisaldust ning vähendada ka haiguste ja kahjurite riski. Segukülvid on ka konkurentsivõimelisemad umbrohtude suhtes.
