Kõrreliste heintaimede sileerimise aeg on saabunud!
Siloseire näitab, et käis on parim aeg kõrrelise sileerimiseks. Kasv on kiire, proteiinisisaldus heal tasemel, rohi on kõrge toietväärtusega
29
05, 2024
28
05, 2024
22. nädal | 2024. aasta taimekahjustajate monitooring
Taliraps on õitsemist lõpetamas, peavarrel on 90% õitest puhkenud ja esimesed kõdrad juba moodustunud. Hiilamardikad toituvad õites õietolmust, kuid õnneks see enam rapsile kahju ei tee. Kõrda peitkärsakaid on samuti vähem. Kuuma ja kuiva tõttu on kohati taliteravili juba longus.
23
05, 2024
TÜ teadlased loovad väikest ja nutikat põlluseiredrooni
Tartu Ülikooli teadlased arendavad peopesa suurust drooni, mis käiks õhust põllusaadusi uudistamas. Väike ja odav seade oskab juba eristada mädanenud kartulit värskest mugulast. Põlluvilja headust seiratakse praegugi droonidega. Õhust ja maismaalt põldu uudistavad kobakad tavadroonid võivad aga taimi vigastada ning on kallid kasutada.
22
05, 2024
Siloseire 1/2024: Silo tegemisega tuleb valikuliselt alustada
Maaelu Teadmuskeskuse 2024 aasta 21. nädala siloseire kohaselt oli heintaimede talvitumine väga varieeruv.
21
05, 2024
21. nädal | 2024. aasta taimekahjustajate monitooring
Taliraps õitseb, lisaks hiilamardikatele on õitel hulgaliselt kõdra peitkärsakaid. Talinisu jõuab kõrsumisfaasi lõppu, mõnel pool esineb jahukastet, lehtedel on näha esimesed nisu-pruunlaiksuse täpid.
21
05, 2024
Ilmus tingimuslikkuse veebitrükis
Tingimuslikkus seob ÜPP pindala- ja loomatoetuste täies mahus maksmise maakasutuse, põllumajandustootmise ja põllumajandusliku tegevusega seotud nõuete järgimisega. Seega on tootjatel väga oluline tingimuslikkuse nõuetega kursis olla ja neid täita.
16
05, 2024
Suurema saagi eelduseks on täpne ja efektiivne taimekaitse
Saagikadude vähendamiseks peavad põllumehed taimehaiguste tõrjumisega tegelema igal aastal. Integreeritud taimekaitse võtted aitavad hoida taimekaitsevahendite kasutamise majanduslikult ja ökoloogiliselt põhjendatud tasemel.
14
05, 2024
20. nädal | 2024. aasta taimekahjustajate monitooring
Jaheduse tõttu on talinisu ja taliodra areng aeglane, moodustunud on 1.-2. kõrresõlm, taimehaigustesse nakatumine vähene. Paljudel põldudel on taimed reageerinud ilmastiku ja pritsimise koosmõjule, terve välimusega rohelistel lehtedel esinesid kahvatukollased vöödid, pruunid täpid ja laigud.
8
05, 2024
19. nädal | 2024. aasta taimekahjustajate monitooring startis
Maaelu Teadmuskeskuse (METK) taimekahjustajate monitooringu eesmärk on koguda ja jagada infot majanduslikult tähtsamate taimehaiguste ja kahjurite esinemisest Eesti põldudel. Vaatlemise all on tali- ja suviteraviljad, taliraps, suviraps, põldhernes ja põlduba. Monitooringuga määratakse kahjustaja leviku ulatust, mille järgi soovitatakse keskkonnasäästlikku ja majanduslikult otstarbekat taimekaitse lahendust. Monitooring annab lähipiirkonna põllumeestele informatsiooni, millal on õige aeg enda põldudel tõrjet alustada.
7
05, 2024
Kas külvipõld peab sile olema?
Taimede paiknemine mõnesentimeetriste vaokeste vahel annab mitu eelist ja paar olulist puudust. Sõltuvalt külviku eripärast võib tekkida vajadus mulla omaduste muutumisel muuta külvisügavuse piiriku asendit.