Elurikas muld, mis on meie jalge all, on igasuguse põllumajandustegevuse eeldus ja üks meie tähtsamaid loodusvarasid. Muld toetab taimekasvu, reguleerib vee kvaliteeti ning hoiab alal loomade ja inimeste elu. Seetõttu ei saa selle tähtsust tähelepanuta jätta.
Vaatamata lupjamismahu suuremisele viimastel aastatel on aastate jooksul tekkinud mahajäämusest tingituna vajadus selle järele siiski mitmekordne.
Igal aastal uuendab Maaelu Teadmuskeskus põllumajandustootjale suunatud integreeritud taimekaitse suuniseid. Nüüd on ka 2024. a taimekaitse suunised METK veebilehel värskendatud.
Putukad on praeguste teadmiste kohaselt maailma arvukaim ning liigirikkaim loomarühm. Neil on looduses väga oluline roll aineringe tagamiseks nii vee, mulla, niitude, metsa, põllu jt kooslustes. Eesti Maaülikooli põllumajanduse- ja keskkonnainstituudi taimetervise õppetool andis välja uue õpiku „Põllumajanduslik entomoloogia : Õpik kõrgkoolidele“. Materjal on oluline tudengitele ja pakub huvi põllumajandusettevõtetele.
Tartu Ülikooli rakendusuuringute keskus RAKE viis 2023. a hilissügisel läbi mahesektori erinevaid osapooli – mahetootjaid, (mahe)töötlejaid, mahetoodangu turustajaid ja mahetoitlustusasutusi hõlmava uuringu. Mahesektoris tegutsejatel on erinev valdkonnas tegutsemise kogemus ja mõnevõrra erinevad eeldused sektorile.
Kanepi kasvatus on hea viis muuta külvikorda mitmekesisemaks. Kanep ei välista ühegi teise kultuuri järgnemist külvikorras ning pole ka ühtegi kindlat kultuuri, mis kindlasti peab olema samal põllul ennem kasvanud.
Maaelu Teadmuskeskuses avaldatakse igal aastal kattetulu arvestused taime- ja loomakasvatuses. E-raamat on asendatud lühikeste kokkuvõtetega taime- ja loomakasvatusest teemalehtedena, millele saab kõrvale võtta huvipakkuva tabeli arvutusnäitega. Uute kultuuridena on arvutused mugulsibula ja õuna kohta.
Lõuna-Ameerika põlist matepuud võib meie tingimustes kasvatada toataimena - ja seda üsnagi edukalt! Iileksitest tähtsaim ja tuntuim paraguai iileks (Ilex paraguariensis) on pika kultuurilise ajalooga elujõudu suurendava ja haigeid raviva toimega taim.
Eesti teadlased on loonud andmebaasi, millesse koondatud kartulite ja teraviljasortide sõrmejäljed võimaldavad määrata kartuli- või viljahoidlas oma aega ootavate mugulate ja terade täpse sordi mõne päevaga.
Maaelu Teadmuskeskusel ilmus trükis „Teraviljade koristusjärgne esmane käitlemine“. Teraviljade saagi kvaliteeti mõjutavad nii kasvatustehnoloogilised võtted kui ka koristusaegne ilm, kombaini ja kuivati seadistus, kuivati valik, samuti ladustamise tingimused.
