Maaelu Teadmuskeskus kutsub põllumehi osalema põllumuldade elurikkuse uuringus. Uuringu tulemused annavad põllumehele ülevaate põldude mullaelustiku seisundist ja võimaldavad anda neile soovitusi mullaelustiku parandamiseks.
Euroopa Liit on olnud blokina pikalt vastu nii geneetiliselt muundatud organismide loomisele kui ka laialdasele kasvatamisele, kuigi samu tehnoloogiaid kasutakse saagikuse parandamiseks mitmel pool mujal maailmas. Möödunud nädalal Euroopa Parlamendis toimunud hääletus võib avada ukse ühele varem GMO-määrusega seotud tehnikale – täppisaretusele.
Maaelu Teadmuskeskuse teadlaste osalusel valminud suvinisu uuring selgitas välja, millised nisu genoomi piirkonnad mõjutavad taime jahukastekindlust. Uuringu tulemustest on kasu nii haiguskindluse mehhanismide selgitamisel kui ka sordiaretajale ja põllumeestele.
2023 aasta ilmastikku võib iseloomustada mitmeti. Maailma vaates oli tegemist rekordilise aastaga - aasta oli soojem kui kõik eelnevad alates 1850. aastast. Eestis sellist rekordit ei sündinud, kuid aasta paistis silma suure muutlikkusega.
Eesti Maaülikoolis 28. novembril toimunud konverentsil „Põllumajandus ja keskkond“ räägiti põllumajandustootmise mõjust keskkonnanäitajatele – mis on hästi ja kus on vaja teha muutusi.
Täienduskoolitustel osalemine on põllumajandustootjate jaoks kasulik. Kuigi enese koolitamine parandab ettevõtjate konkurentsivõimet, ei ole pahatihti tegu ülemäära sagedase tegevusega. Küll aga pakuvad ühistud siinkohal võimaluse olukorda parandada.
Eestis on nisu kasvupind viimastel aastatel ületanud kõikide teiste teraviljade pinna. Nisu, mis meie põldudel kasvab, on nn tavaline nisu ehk saianisu. Lisaks on proovitud kasvatada ja kasutada üheteranisu.
Glüfosaat on Euroopas laialt levinud mitmekülgse toimespektriga herbitsiid umbrohtude hävitamiseks. Selle kasutus ELis on lubatud kuni 2033, kuid senisest rangemate nõuetega.
Teabesalve Digiakadeemiasse on koondatud erinevad maaeluettevõtete igapäeva tööd lihtsustavad digitaliseeritud lahendused. Viljakasvatusega tegelevatele ettevõtetele võiks pakkuda huvi digilahendused, mis aitavad viljakultuuri tervist hinnata, annavad väetamissoovitusi vastavalt taime seisundile ja pakuvad lihtsat põllumajandusanalüüside tõlgendamise teenust.
Põhjavee seire raames on leitud põllumajanduslikus kasutuses olnud kloradisooni norme ületavates kogustes. Kuid kui seda ainet pole aastaid Eestis kasutatud, siis kust see seiresse välja tuleb?
