Eestis on nisu kasvupind viimastel aastatel ületanud kõikide teiste teraviljade pinna. Nisu, mis meie põldudel kasvab, on nn tavaline nisu ehk saianisu. Lisaks on proovitud kasvatada ja kasutada üheteranisu.
Glüfosaat on Euroopas laialt levinud mitmekülgse toimespektriga herbitsiid umbrohtude hävitamiseks. Selle kasutus ELis on lubatud kuni 2033, kuid senisest rangemate nõuetega.
Teabesalve Digiakadeemiasse on koondatud erinevad maaeluettevõtete igapäeva tööd lihtsustavad digitaliseeritud lahendused. Viljakasvatusega tegelevatele ettevõtetele võiks pakkuda huvi digilahendused, mis aitavad viljakultuuri tervist hinnata, annavad väetamissoovitusi vastavalt taime seisundile ja pakuvad lihtsat põllumajandusanalüüside tõlgendamise teenust.
Põhjavee seire raames on leitud põllumajanduslikus kasutuses olnud kloradisooni norme ületavates kogustes. Kuid kui seda ainet pole aastaid Eestis kasutatud, siis kust see seiresse välja tuleb?
Taimede tootmise ja turustamisega tegeleva ettevõtte enesekontrollisüsteemi koostamiseks saab alates 1. detsembrist 2023 kasutada uuendatud juhendit ja eeltäidetud vorme.
Digimaailm laieneb igasse igapäevaelu valdkonda – põllumajanduski pole erand. Kuidas see täpsemalt juhtub, selle kohta on muidugi erinevaid arvamusi. Just digitaalne põllumajandus on märksõna, millele siinne taskuhääling keskendubki.
Maaülikooli kaasaegse taimekasvatuse õpikut saab kasutada kõrgkoolis teraviljade, õlikultuuride ning liblikõieliste kultuuride õpetamisel. Nüüd on raamat kättesaadav ka veebis kõigile huvilistele.
Vahekultuuridele pühendatud eAgronomi põllupäev Arukülas andis ülevaate oma põldkatsest. Sel aastal külvati põllule 24 erinevat vahekultuuride liiki ja segu.
Põllu- ja metsamajanduse efektiivsuse kasvu toetavad üha enam kaugseire tehnoloogiad. Samal ajal, kui satelliidid ja lennukid Eesti metsade ja põldude kohta infot koguvad, on imeline võimalus ettevõtjatel ja teadlastel lasta oma fantaasial lennata. Kuidas saab kaugseireandmete kasutamine panustada töötajat säästvasse ja kestlikku ettevõtlusesse?
Kas Eestis oleks võimalik laiendada proteiinkultuuride valikut mahetootmises kasvatamiseks? Talivikk, talihernes, taliuba, suvilupiin või sojauba? Katse järgi on suurima potentsiaaliga meie tingimustes talvikk, stabiilset saaki ei saavutatud katsetes ühegi kultuuriga.
