Ülevaade Eesti keskkonnaseire tulemustest
Eesti Maaülikoolis 28. novembril toimunud konverentsil „Põllumajandus ja keskkond“ räägiti põllumajandustootmise mõjust keskkonnanäitajatele – mis on hästi ja kus on vaja teha muutusi.
Eesti Maaülikoolis 28. novembril toimunud konverentsil „Põllumajandus ja keskkond“ räägiti põllumajandustootmise mõjust keskkonnanäitajatele – mis on hästi ja kus on vaja teha muutusi.
Eestis on nisu kasvupind viimastel aastatel ületanud kõikide teiste teraviljade pinna. Nisu, mis meie põldudel kasvab, on nn tavaline nisu ehk saianisu. Lisaks on proovitud kasvatada ja kasutada üheteranisu.
Vihmane ilm ja import Ukrainast tekitavad ELi tootjatele peavalu. Mitmed tootjad on madalate hindade tõttu raskes olukorras.
Meil on vaid üks koduplaneet, millel elab üle 8 miljardi inimese. Kõik vajavad peavarju, toitu ja igapäevaeluks vajalikke tarbeesemeid. Erinevate loodusvarade kiire kahanemine ja maakera üldise kandevõime ületamine on toonud esile säästva arengu küsimused ühiskonna tasandil. Üle kümne aasta tagasi sai alguse toidujagamise liikumine, mis utsitab kogukondi targalt tarbima.
Pimedal talvel on aeg unistada ja mõelda millelegi erilisele – ainulaadne Eesti toit või jook, mida kaitseb Euroopa Liidu kvaliteedimärk. Sellise tunnustuse on pälvinud Eestis juba kaks omapärast toodet - Estonian Vodka ja Sõir. Millist väärtust loob Euroopa kvaliteedimärk ja mida on eestlastel veel pakkuda?
Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse üheks eelisarendatavaks valdkonnaks on kohalike ressursside väärindamine. Kohalike toiduressursside väärindamise teemaline teekaart võiks aidata Eestil fookust hoida.
Maailma rahvaarv on jõudsalt kasvamas, millega kaasneb järjest suurem nõudlus toidu järele. Üks lahendus toidukao vähendamisel on tootmisjääkide väärindamine inimesele kõlbulikuks toiduks.
Kuigi juba viimased kümme aastat on ära määratletud, mis on piima ja piimatoode, siis vaatamata sellele püütakse taimseid jooke müüa piima pähe ja niiviisi eksitada tarbijaid
Sellel sügisel alustab tegevust taastava põllumajanduse fookusgrupp, mis keskendub mulla tervisele.
Puu- ja köögiviljade ning marjade ja seente konservimine on üks võimalustest kuivatamise, külmutamise ja soolamise kõrval, et säilitada nimetatud toiduainete toiteväärtus ning tarbida neist valmistatud tooteid aasta läbi.