Riskid on põllumajanduses omavahel tihedalt seotud. Näiteks võib tootja, kes on võtnud kõrge intressiga laenu, sattuda keerulisse olukorda, kui halbade ilmaolude tõttu on saagikus väiksem (tootmisrisk) ning samal ajal on turul põllumajandustoodete kokkuostuhinnad madalad (tururisk).
27. novembrist saavad põllumajandus- ja metsandusettevõtted esitada taotlusi Euroopa Innovatsioonipartnerluse (EIP) projektide toetuseks. Eesmärk on toetada innovaatiliste lahenduste väljatöötamist, mis aitavad ettevõtetel oma tooteid ja teenuseid kiiremini turule tuua ning tõsta nende konkurentsivõimet.
Piirkondlike teekaartide eesmärgiks on kohalike sidus- ja huvirühmade huvi alusel määratleda kohalikest bioressurssidest, vajadustest ja võimalustest tulenevalt prioriteetsed suunad ja tegevused. Need oleksid aluseks piirkondliku biomajanduse lisandväärtuse kasvule, uuteks algatusteks ja koostööks ning kohalike bioressursside kestlikumale kasutusele. Tallinna Ülikool koostöös Maaeluministeeriumiga on loonud ringbiomajanduse piirkondliku teekaardi metoodika.
Kohalikul tasandil on hetkel nii mõndagi teoksil, et ka Eesti liiguks kogukonnaenergia suunal. Artiklist saab lugeda, millised on aprilli keskel toimunud õppereisilt kuuldud Taani ja Saksamaa kogemused
Kerli Ats ja Karl Aru jagavad kogemust Eestimaa Talupidajate Keskliidus ning Eesti Noortalunikud MTÜs. Mis on esindusorganisatsioonide funktsioon alustava ettevõtja jaoks, milliseid võimalusi erinevad organisatsioonid pakuvad.
Täienduskoolitustel osalemine on põllumajandustootjate jaoks kasulik. Kuigi enese koolitamine parandab ettevõtjate konkurentsivõimet, ei ole pahatihti tegu ülemäära sagedase tegevusega. Küll aga pakuvad ühistud siinkohal võimaluse olukorda parandada.
Inimene õpib kogu elu, kusjuures põllumajandusettevõtjadki pole erand. Täiskasvanuna on täiendusõpe elukestva õppe loomulik osa. Pahatihti kipub enese koolitamine aga tagaplaanile jääma. Miks ja mida teha?
Digimaailm laieneb igasse igapäevaelu valdkonda – põllumajanduski pole erand. Kuidas see täpsemalt juhtub, selle kohta on muidugi erinevaid arvamusi. Just digitaalne põllumajandus on märksõna, millele siinne taskuhääling keskendubki.
Vajadus on kõigi leiutiste ema. Eks tõdesid sama Setomaa inimesed, kui nad hakkasid otsima parimat viisi kohaliku maaressursi kasutamiseks. Ent nende leitud lahendus oli alles algus bioressursside väärindamise protsessis.
Toitainerikkad köögiviljad, füüsiline töö värskes õhus, uued oskused ja tutvused –sotsiaalse talupidamise näide Rumeenias. Loe kuidas ettevõtlikud inimesed annavad võimaluse haavatavamatele sihtgruppidele integreeruda kogukonda läbi maheköögiviljakasvatuse ja taaskasutuse.
