Autor: Taavi Kiisk1
22.08.2022
Nagu areneb põllumajandus, arenevad ka selle tööriistad. Nüüdsed põllutöömasinad on varasematest tootlikumad ja tõhusamad, aga need on samuti kallimad. Kulusid vähendab põllumajandustehnika ühine kasutamine masinaühistutes, mis kannavad Prantsusmaal nimetust CUMA.
Vajalikud investeeringud
Eestimaised heitlikud ilmastikutingimused sunnivad põllumajandustootjaid oma tegevust võimalikult tõhusalt korraldama. Selleks ajastatakse näiteks teraviljakoristus selliselt, et vilja peaks hiljem võimalikult vähe kuivatama. Tihti tingib see lühikese koristusperioodi, mistõttu tuleb teravilja koristamiseks kasutada võimsaid ja kalleid masinaid.
Tõhus kodumaine põllumajandustootmine nõuab märkimisväärseid investeeringuid. Võrdlemisi madala kasumlikkuse tõttu ei suuda siinsed põllumajandustootjad investeeringuid omavahenditest rahastada, mistõttu kasutatakse laene või liisingut. Seetõttu on Eesti põllumajandusettevõtete laenukoormus suur, nagu paistab jooniselt 1.
Üldine lahendus on tootlikkuse suurendamine koos teadmistel põhinevate otsustega (Viira, 2019). Siiani pole kapitali kättesaadavus probleeme tekitanud, aga põllumajandust tabanud kriiside valguses kätkeb laenu- ja liisingukohustuste määr riske. Samas on erinevaid võimalusi nende riskide maandamiseks, mis on end juba välismaal tõestanud.
CUMA-d üle riigi
Üks võimalus riske ja kulusid maandada on põllumajandusseadmete ühiskasutus. Siinkohal paistab teiste seast välja Prantsusmaa, kus põllumajandustehnika ühist kasutust praktiseeritakse juba pikka aega. Peale teist maailmasõda kujunes selleks välja spetsiaalne ühistu tüüp – CUMA2 –, mis tähendab tõlkes põllutööriistade kasutamise ühistut.
CUMA-de asutamise ajendas prantsuse talunike vajadus mehhaniseerida oma tootmine peale teist maailmasõda (Askew, n.d.). Nende kasutamise algne stiimul oli Marshalli plaanis ette nähtud vahendite tõhusam jaotamine, ent CUMA-d on end järgnevatel aastakümnetel muudeski rollides tõestanud. Piirkondlikke CUMA-sid ühendav katuseorganisatsioon FNCUMA3 tõdeb kokkuvõtvalt, et CUMA-d on:
- põllumajandusteenuseid pakkuvad ühistud;
- mille asutavad põllumajandustootjad iseenda heaks;
- investeerimaks ja kasutamaks ühiselt põllumajandustootmisega seotud masinaid, rajatisi ja töötajaid (FNCUMA, 2019b).
Kõige uuemad andmed CUMA-de kohta pärinevad 2017. aastast, mida illustreerib joonis 2. Siis oli Prantsusmaal 11 740 CUMA-t, kus töötas 4 700 inimest (FNCUMA, 2019a). Seejuures on CUMA-d võrdlemisi väikesed, sest nendesse kuulub keskmistelt 23 liiget ja CUMA-de keskmine käive on 60 000 eurot aastas (FNCUMA, 2019a).
Prantsusmaal tegutseb 80 piirkondlikku või kohalikku CUMA-de ühingut, mida omakorda ühendab üleriiklik keskühistu. Need katuseorganisatsioonid toetavad ja nõustavad ühistuid, töötavad välja vajalikke otsustamistööriistu ja -meetodeid, korraldavad koolitusi ja üritusi, tegelevad lobitööga ja koostavad tehnilisi aruandeid (FNCUMA, n.d.).
CUMA-d arenevad koos Prantsusmaa põllumajandusega, mistõttu täidavad need algusaegadega võrreldes enamaid ülesandeid. Enamik CUMA-sid haldab saagikoristuseks vajalikku tehnikat, aga mõned tegutsevad ka põllumaa niisutuse, metsanduse ja maade kuivenduse valdkondades (Askew, n.d.). Viimasel ajal on CUMA-de tegevus veelgi mitmekesistunud ja need käitavad mitmeid väikseid toidutöötlemise tehaseid (Askew, n.d.).
Tavatu masinaühistu
CUMA-de teke ja areng on tihedalt seotud Prantsusmaa ajaloolise, geograafilise ja sotsiaalse kontekstiga, mistõttu ei saa neid üksüheselt teistes riikides rakendada (Herbel et al., 2015). CUMA-de põhimõtteline mudel on aga asjakohane mujalgi, sest selle pakutava säästu mehhanism on universaalne.
Prantslaste endi hinnangul moodustavad mehhaniseerimisega seotud kulud keskmiselt 18% tegevuskuludest ehk kokku 18 miljardit eurot, mida CUMA-d aitavad vähendada ligikaudu 20% võrra (FNCUMA, 2019a). Seejuures ei piirdu ühiskasutus ainult põllumasinatega, vaid koos kasutatakse erinevaid rajatisi. Nende ühine kasutamine võimaldab majanduslikult heal järjel püsida isegi väiketootjatel.
Esimesed CUMA-d asutati 1945. aastal, kuna Prantsusmaa põllumajandustootjad ei suutnud üksi vajalikku tehnikat soetada. Peaaegu 80 aastat hiljem töötavad CUMA-d edasi ja nende tööpõld on laiem kui kunagi varem. Vajaliku tehnika kasutamist saab planeerida veebis ja masinaid ristkasutatakse CUMA-de vahel, mis hoiab veelgi rohkem põllumeeste raha kokku.
Kasutatud kirjandus
Askew, K. (n.d.). CUMA spells cooperation for farmers. Stories.coop. https://stories.coop/stories/cuma-spells-cooperation-for-farmers/
FNCUMA. (2019a). Key figures. Fédération Nationale des Coopératives d’Utilisation de Matériel Agricole. http://www.cuma.fr/sites/default/files/key_figures_en2019v2_0.pdf
FNCUMA. (2019b). What about Cuma? Le réseau des Coopérative d’Utilisation de Matériel Agricole. http://www.cuma.fr/content/what-about-cuma
FNCUMA. (n.d.). The french cuma network in international cooperative development abroad. Fédération Nationale des Coopératives d’Utilisation de Matériel Agricole. http://www.cuma.fr/france/content/french-cuma-network-international-cooperative-development-abroad
Herbel, D., Rocchigiani, M., Ferrier, C. (2015). The role of the social and organisational capital in agricultural co-operatives’ development Practical lessons from the CUMA movement. Journal of Co-operative Organization and Management, 3(1), 24–31. https://doi.org/10.1016/j.jcom.2015.02.003
Viira, A.-H. (2019). Suure laenukoormuse ja madala tootlikkuse nõiaringis. Põllumehe Teataja, 27(2), 44–47. https://pollumeheteataja.ee/uudis/2019/04/22/suure-laenukoormuse-ja-madala-tootlikkuse-noiaringis/
1 Eesti Maaülikooli maamajanduse ökonoomika õppetooli nooremteadur
2 Coopérative d’Utilisation de Matériel Agricole
3 Fédération Nationale des Coopératives d’Utilisation de Matériel Agricole
