Allikas: Eesti Põllumajanuds-Kaubanduskoda, 11.12.2023
EPKK infoleht: Põllumajanduse ja toidu-uudised Euroopast 1/2023
Kuigi glüfosaat on Euroopas laialt levinud mitmekülgse toimespektriga herbitsiid umbrohtude hävitamiseks ja 13. oktoobril hääletasid EL liikmesriigid Komisjoni ettepaneku üle pikendada glüfosaadi kasutusluba veel 10 aastaks, ei suutnud Komitee kujundada ühtset arvamust selles küsimuses. Vastav määrus suunati edasi apellatsioonikomiteesse, kuid ka seal ei jõutud lõpliku otsuseni kuna mitmed riigid soovisid Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) täiendavaid uuringuid, mis tõestaksid glüfosaadi ohutust.
28. novembril 2023 võttis Euroopa Komisjon vastu rakendusmääruse, millega pikendati glüfosaadi kasutusluba veel 10 aastaks. See on kooskõlas EL-i seadusandlusega, mis kohustab Komisjoni vastu võtma rakendusmääruse, kui alatises komitees ja apellatsioonikomitees ei saavutata kvalifitseeritud häälteenamust.
Komisjon tugines enda otsustes EFSA ja Euroopa Kemikaaliangentuuri (ECHA) ohutusuuringutele, millega alustati 2019. aasta detsembris. Uuringute tulemused ei hinnanud glüfosaadi riskitaset inimeste ja loomade tervisele kõrgeks ning samuti ei tõestatud ka kõrget riski keskkonnale, mille tõttu oleks alust olnud kasutusluba mitte pikendada. Uuringud on kummutanud ka arvamuse, et glüfosaat võiks kantserogeenne olla. EFSA tehtud uuringute kokkuvõtted on leitavad EFSA andmebaasist.
Vastavalt rakendusmäärusele on glüfosaadi kasutusluba EL-is pikendatud kuni 15. detsembrini 2033. Seega võib glüfosaati taimekaitsevahendites kuni selle kuupäevani kasutada, tingimusel et iga taimekaitsevahend on pärast selle ohutuse hindamist riiklike asutuste poolt heaks kiidetud.
Pikendatud luba toob kaasa ka rangemad nõuded glüfosaadi kasutamisele. Glüfosaadi maksimaalne kasutusnorm põllumajanduses on 1,44 kg hektari kohta aastas. Invasiivsete võõrliikide tõrjeks võib maksimaalselt kasutada 1,8 kg hektari kohta aastas ja mittepõllumajanduslikel aladel võib kasutada aastas kuni 3,6 kg glüfosaati hektari kohta. Glüfosaati sisaldavaid tooteid ei ole lubatud kasutada põllumajanduskultuuride koristuseelseks kuivatamiseks.
Glüfosaat on bioaktiivne põhikoostisosa mitmetes mitteselektiivsetes herbitsiidides ehk umbrohutõrjevahendites.
Umbrohud võivad põllukultuure mõjutada inimestele ja loomadele soovimatus suunas, näiteks väiksem saagikus, taimehaigused jms. Seetõttu soovitatakse agrotehnilistel (ja ka majanduslikel) eesmärkidel kasutada umbrohutõrjeks põllumaadel mitmeid glüfosaati sisaldavaid herbitsiide. Alternatiivset samatoimelist vahendit ei ole.
Siiski ei pikendatud kasutusluba 15 aasta võrra nagu see algselt kavas oli. Nagu teistel taimekaitsevahenditel on ka glüfosaadil kasutusluba, mille lõpptähtaeg saabub 15. detsembril 2023 ning siis on vaja luba jällegi pikendada või kasutusluba peatatakse. Kehtivat luba pikendati 2017. aastal juba viieks aastaks ja ka siis viidi enne läbi põhjalikud uuringud, mis ei tuvastanud kõrgendatud ohtu keskkonnale ega inimeste või loomade tervisele. Sellegipoolest analüüsitakse glüfosaadi ohutegureid edasi ja selle valguses otsustas Komisjon algse 15 aasta asemel kasutusluba pikendada 10 aasta võrra.
Seega jätkub glüfosaadi teemal elav debatt edaspidigi. Kuigi Euroopa Komisjon pikendas kasutusluba järgnevaks 10 aastaks, on mitmed riigid ja eksperdid endiselt mures, nõudes täiendavaid ohutusuuringuid. Glüfosaadi kasutamine on nüüd rangemalt reguleeritud, kuid küsimused selle mõju kohta keskkonnale ja tervisele ei ole veel lõplikult selged ning uued uuringud jätkuvad.
Artikkel ilmub MAK 2014-2020 „Teadmussiirde pikaajaline programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas“ raames. Rahastamisallikas: Euroopa Maaelu Põllumajandusfond (EAFRD).
