Allikas: novaator.ee, Maarja Merivoo-Parro
Agarik (Furcellaria lumbricalis) Kassari lahe punavetikakoosluses. Autor/allikas: Tiina Paalme
Ringmajandus on üks teemadest, mille üle teadlased Dubais toimuval maailmanäitusel Expo avalikult arutlesid. Ürituse eel avaldas ERR-i portaal podcasti, kus ringmajandusega seotud teadus- ja arendustööst räägivad Eesti Maaülikooli mullaökoloogia professor Endla Reintam ja Tallinna Ülikooli järeldoktorantuuris tegutsev Renu Geetha Bai. Vestlust juhib Maarja Merivoo-Parro.
Majandusmudel, kus loodusvarad nagu puit või vesi võetakse tööstuses kasutusele ja nende abil luuakse tooteid, mis pärast kasutamist ära visatakse, on lineaarne majandus.
Teadlaste sõnul oleks aga tarvis üle minna ringmajandusele, kus niisama äraviskamist ei ole ja selle asemel lähevad kõik ressursid uute toodetena uuele ringile.
Kaotsi läks vaid kisa
Ringmajanduse ideed on rahvusvahelise teadmussiirde keskmesse jõudnud kliimamuutusega seotud väljakutsete tõttu. Eesti ajalooga kursis inimene aga teab, et säärane mõtteviis pole siinsele rahvale sugugi võõras. Endla Reintami sõnul oli eesti talurahvas vägagi nutikas ja säästlik: “Sellepärast öeldaksegi, et kaotsi läks vaid sea kisa. Kõik muu pruugiti majapidamises ära.”
Seega võib öelda, et põllumajanduse tulevik ja minevik on pisut ühte nägu. Küll aga on olnu ja tulev väga erinevad selle osas, kui mitu suud põld üksi ja planeet tervikuna toitma peab. Ka vahemaad toidu kasvatamise, töötlemise ja tarbimise vahel on kasvanud.
Sinine biotehnoloogia teeb suu magusaks
Lisaks juba tuntud ressursside paremale kasutamisele on võetud suund ka uute ressursside avastamisele. Tallinna ülikoolis Rando Tuvikese uurimisrühmas Läänemere vetikaid uuriv Renu Geetha Bai kinnitusel on neil väga palju võimalikke rakendusi.
Moodsa sinise biotehnoloogia keskmes on veekeskkonnast pärit ainete nutikas pruukimine ja ka siin on Eestil suur kogemustepagas. Nimelt on Väinamere punavetikast nimega agarik juba enam kui pool sajandit toodetud furtsellaraani, millega kallerdatud marmelaadikomme ja sefiire ilmselt kõik siin elavad inimesed maitsnud on.
Argistena näivates vetikates on ka põnevaid pigmente, mida nii toiduaine- kui kosmeetikatööstuses tarvis läheb. Neis on ka bioaktiivseid kompenente, mille abil saab näiteks vere hüübimist vähendada ning mida võiks seega vaja minna ravimitööstuses.
Ringmajandusest ei saa üle ega ümber
“Eesti majandus on Euroopa üks ressurssiintensiivsemaid. Vetikatega tehtav on heaks näiteks selle kohta, kuidas toota nii, et mitte midagi ei lähe raisku: kui tablettide või kommide jaoks vajalik käes, saab ülejäänust valmistada biogaasi või väetist,” selgitab Geetha Bai.
Ka Reintami arvates on oluline, et Eesti kasutaks ära võimalusi ringmajanduse põhimõtteid ellu rakendada. Lisaks silmaga nähtavatele vetikatele on olemas ka imepisikesed mikrovetikad, mida tema sõnul saaks pruukida nii reovee puhastamisel, süsiniku püüdmisel atmosfäärist kui ka toiduainetööstuses.
Kuidas see kõik täpselt käiks, mida arendustööks õigupoolest vaja läheb ning kas ja millal hakkavad eestlaseid valkude saamiseks putukaid sööma? Inglisekeelne vestlusring on järelkuulatav lehel news.err.ee.
