Allikas: Novaator.err.ee, Airika Harrik
27.10.2022
Aiandus muutub nii Eestis kui ka laiemalt Euroopas üha populaarsemaks hobiks ning suuremaks tööstuseks. Samas kasutatakse selleks ohtralt väga aeglaselt taastuvat turvast. Eesti Maaülikooli doktoritöö katsetas võimalusi, kuidas asendada turvast iluaimede kasvualuses osaliselt biosöega ja turbamultši muude jääkmaterjalidega.
“Turvas on küll looduslik materjal, aga selle kaevandamine ja turbaalade rikkumine toob kaasa palju negatiivseid tagajärgi,” ütleb Eesti Maaülikooli värske doktor ja Tartu Ülikooli botaanikaaia aednik Olesja Escuer. Euroopa kasvav aiandussektor kasutab oma kasvualustes 90 protsendi ulatuses just turvast. Kuna iluaianduski kogub populaarsust, suurendab see nõudlust kasvualuste järele veelgi.
Oma äsja kaitstud doktoritöös otsis Escuer turbamultšile loodushoidlikumaid asendajaid. Täpsemalt uuris ta, kuidas mõjuvad erinevad multšimaterjalid avamaal suvelillede hübriidpetuunia, sultan-lemmaltsa ja madala peiulille kasvule, õitsemisele ning kasvumulla omadustele. Konteineris kasvatatavate noorte peiulille-taimedega proovis ta aga läbi, kuidas mõjutab neid turba osaline asendamine lehtpuu biosöega.
“Turvas on küll looduslik materjal, aga selle kaevandamine ja turbaalade rikkumine toob kaasa palju negatiivseid tagajärgi.”
Tootmisjäägist väeandjaks
Olesja Escueri sõnul talletavad turbaalad vett, seovad ja säilitavad süsinikku ning moodustavad omaette ökosüsteemi. “Kui turvast kaevandatakse ja ala kuivendatakse, toimub seal erosioon, mis omakorda toob kaasa kasvuhoonegaaside emissioone. Kõik on omavahel seotud,” seletab ta.
Escuer katsetas biosütt turba asendajana just kasvualuse valmistamisel. Ta segas erinevas koguses biosütt turba sisse ja otsis kahe aine vahel optimaalset tasakaalu. “Biosöel on kõrge pH, aga turvas on vastupidi happeline materjal. Üks neutraliseerib teist,” selgitab ta.
“Biosöel on kõrge pH, aga turvas on vastupidi happeline materjal. Üks neutraliseerib teist.”
Kuna igal biosöel on ainulaadsed keemilised ja füüsikalised omadused, selgus Escueri kasutatud biosöe neutraliseeriv toime alles katse käigus. Tuli välja, et taimedele optimaalse pH jaoks võib kasvualuses asendada kuni poole turbast biosöega.
“Muidugi on mulla happesuse kõrval tähtis ka biosöe elektrijuhtivus, sest see annab kaudselt aimu toitainesisaldusest,” märgib värske doktor. Sõltuvalt põletatud materjalist võib süsi sisaldada toitaineid isegi liigagi ohtralt ja ajada mulla soolasisalduse kõrgeks. Mõõdukamas koguses võib biosüsi toimida aga kaaliumiväetisena, kuid see sõltub biosöest ja selle toorainest. “Tuhka kasutatakse aianduses ju samamoodi. Tihtipeale pannakse seda mulda just kaaliumi lisamiseks taimedele,” toob Escuer välja.
Teisest küljest lähtus tema töö ringmajanduse põhimõttest, sest katses kasutatud lehtpuusüsi oli kohaliku ettevõtte grillsöe tootmisjääk. “Nad suuremad söefraktsioonid saadavad pakendatult poodi ja meie ostame need grillimiseks ära. Samas kõige väiksem fraktsioon jääb üle ja sellele peavad nad kasutuse alles leidma,” ütleb Escuer. Nii pakub ka väikseim turba asendamine biosöega keskkonnavõitu.
Kakaouba ja muru
Kui biosütt proovis Olesja Escuer turbaasendajana noorte ja alles konteineris sirguvate taimede kasvualuses, siis avamaale jõudnud suvelilli proovis ta multšida teiste orgaaniliste ja anoorgaaniliste materjalidega. “Katses olid jõupaber, kergkruus, murupügamisjäägid, männipuukoor, kakaoubade kestad ja võrdluseks ka turvas,” loetleb ta.
Proovitud multšidest soovitab ta enim kasutada just murupügamisjääkide ja kakaokestade segu. “Need mõlemad lagunevad kiiresti. Kestad annavad fosforit-kaaliumit, aga murupügamisjäägid rohkem ka lämmastikku ja magneesiumit,” põhjendab ta.
“Konteineris on multši mõju sama: siis on vaja vähem kasta, mulla temperatuur on natuke reguleeritum ja päike ka ei kuivata nii palju pinnast.”
Värske doktor möönab, et kakaoubade koored võivad olla pigem kallid, kuid väikeses koguses ja väikesel alal, isegi konteineris kasvava taime mullapinnal on need omal kohal. “Konteineris on multši mõju sama: siis on vaja vähem kasta, mulla temperatuur on natuke reguleeritum ja päike ka ei kuivata nii palju pinnast,” loetleb ta.
Peenramaal sõltub multši valik tema sõnul aga esiteks mullast ja teiseks kasvatatavatest taimedest. Näiteks suvelilled tuleb sügisel välja kaevata. “Puukoort saab suvelilledega küll kasutada, aga ma soovitaks enne nende väljakaevamist koor mullapinnalt ära võtta. See ei tohiks mullaga seguneda,” märgib ta. Nimelt viiks puukoor mulda liiga palju süsinikku. Püsililledel parandab multš aga just mullastruktuuri ja vähendab aedniku kastmisvaeva.
Iga multš on ise tegu
Kuigi võrdluses oli ka täiesti multšimata ala, soovitab Escuer aednikul töö ja vaeva vähendamise mõttes siiski multšida. “Multši kasutatakse eeskätt selle pärast, et ta suurendab mullaniiskust, alandab mullatemperatuuri ja võib vähendada umbrohtude levikut,” selgitab ta.
Siinkohal toimib iga multšimaterjal natuke erinevalt ja värske doktori sõnul peaks vaatama just iga taimekultuuri nõudmisi. “Näiteks kakaoubade kestad eriti ei vähendanud mulla temperatuuri võrreldes männipuukoore ja murupügamisjääkidega,” toob ta välja. Osalt on selle taga männikoore väike soojusjuhtivus, osalt aga kolme materjali erinev albeedo ehk võime päikesekiirgust tagasi peegeldada.
“Ma arvan, et järjest rohkem inimesed mõtlevad selle peale, kuidas vähem kasutada sünteetilisi väetisi ja taimekaitsevahendeid.”
“Muidugi on üks tähtis nüanss ka see, milline on multšimaterjali süsiniku-lämmastiku suhe,” lisab ta. Liiga süsinikurikas multš mullaga segunedes võib tekitada taimedel lämmastikupuuduse. Optimaalne suhe oleks tema sõnul 25–30:1, aga see suhe võib olla isegi väiksem. “Meie katses oli see suhe 4:1 ehk lämmastikusisaldus oli tõesti kõrge,” meenutab Escuer. Sellised materjalid lagunevad kiiresti ja vabastavad mulda rohkem toitaineid.
“Ma arvan, et järjest rohkem inimesed mõtlevad selle peale, kuidas vähem kasutada sünteetilisi väetisi ja taimekaitsevahendeid,” tõdeb Escuer. Eeskätt peab ta silmas eraaednike, kel ongi koduaias võimalik keemiata hakkama saada. “Muidugi suures tootmises on väga raske seda millegagi asendada. Siiski teadus läheb sinnapoole, et teadlased püüavad asendust leida,” ütleb ta.
Olesja Escuer kaitses doktoritöö “Ornamental plant growth and development depending on soil conditions modified by organic additives. Ilutaimede kasv ja areng sõltuvalt orgaaniliste lisanditega muudetud mullatingimustest” 18. oktoobril Eesti Maaülikoolis. Doktoritööd juhendasid professor Kadri Karp ja kaasprofessor Merrit Shanskiy.
