Avaldatud: 4. september 2013Kategooriad: Uudised

Pärnu taimelaadale juhtunud soome prouad ohhetavad ja ahhetavad imestusest ning küsivad veel kord üle: kas see on tõesti Eesti oma viinamari?

"Oi, kui head! Milline huvitav ja omapärane maitse!" imestab üks proua veel kord, kui on Pärnumaal Vändra vallas tegutseva aedniku Harri Poomi viinamarju ka maitsta saanud. Kui soomlannad veel kuulevad, et need marjad on kasvanud ilma keemilise taimekaitseta, ostavad nad kobara kaasa.

Põhjusi, miks üks Eesti mees meie kliimasse üldiselt sobimatu taimega jändab, on kaks. "Ma olen kogu aeg niisugune taimehull olnud ja mulle on meeldinud kasvatada just mittetraditsioonilisi asju," selgitab Poom. "Viinamari on tore kultuur, huvitav on teda kasvatada ja hästi maitseb ka. Sellepärast viinamari sobibki mulle."

Teine põhjus tuleneb Eesti looduslikest tingimustest, mis, nii ootamatu kui see ka pole, sobivad viinamarja kasvatuseks mõnes mõttes isegi paremini kui lõuna pool. "Viinamarja on suhteliselt raske kasvatada, sest meie kliima talle hästi ei sobi, aga viinapuu kahjuritele sobib meie kliima veel vähem," väidab Poom. "Meie mari on täiesti puhas. Vähemalt praegu saame ilma keemilise taimekaitseta igati korralikku viinamarja kasvatada, lõuna pool ei saa."

Poomi aiandis kasvab ligikaudu 150 sorti viinamarju. Siiani on nendega tegelemine olnud küll rohkem harrastus ja õppimise aeg, nüüd on ta aga oma aiandis kasvatamiseks sobivad viinamarjasordid välja valitud ja vajalikud oskused omandanud. "Peagi hakkab meilt tulema palju marja. Meil praegu veel nii palju ei ole, et turustusvõrku oleksime otsinud, aga edaspidi küll."

Iseenesest ei ole viinamarjakasvatus Eestis uus asi, hobi korras on sellega tegeldud aastakümneid. Väidetavalt on Eesti ka kõige põhjapoolsem riik, kus neid marju avamaal kasvatada saab. Poomi andmeil on Eestis praegu 3–4 viinamarjakasvatajat, kes teevad seda ärilistel eesmärkidel. Põhiliselt kasvatatavat siiski veiniviinamarju.

"Need on täiesti erineva maitsega. Heast lauaviinamarjast saab kehva veini ja head veiniviinamarja väga suhu panna ei taha," selgitab Poom. "Lauaviinamarjas tahetakse suhteliselt vähe haput, suhkrusisaldus lauaviinamarjal tegelikult nii väga oluline ei ole, olulisem on hapete ja suhkru suhe."

Poomi puhul on uudne see, et ta panustab just lauaviinamarjale, selle kvaliteedile ja võimalikult laiale sordi- ja maitsevalikule. Midagi ligilähedastki me praegu Eesti kauplustes ei näe.

Urmas Kaldmaa
Õhtuleht, 04.09.2013

 

Viimased uudised

Arhiiv

Pikk.ee uudiskirjaga liitumine.

Isikuandmeid töötleme vastavalt Isikuandmete töötlemise põhimõtetele

Täpsem liitumisvorm on leitav https://www.pikk.ee/liitu-uudiskirjaga/