Allikas: ajakiri Tõuloomakasvatus nr 3, Pm-mag Külli Vikat
3. september 2022
Vutikasvatajad on Eestis senini tähistanud sellise alternatiivse linnukasvatusharu tähtpäevi. Viimane neist toimus Ülenurmel 2017. a, mil esitleti prof. Harald Tiku raamatut „Eesti vutikasvatuse ajalugu ja eesti vutitõu aretuse ajalugu“ ja mis ilmus Eesti vutikasvatuse 40. ja eesti vutitõu 30. a aastapäevaks. Sellest on möödunud vuttide aretustöö kuuel (2016–2021) aastal (10 põlvkonda) ja on sobiv aeg teha taas kokkuvõtteid.
Jõudlusnäitajate üldandmed
Kinnitatud ohustatud tõu, eesti vutt, geneetiliste ressursside säilitamise ja tõuaretuse programmi ehk jõudluskontrolli tulemustest Järveotsa Vutifarm OÜ vutifarmis (perioodi vahemikus 2016–2022).
Esmalt on toodud perekondade 4 ja 8 jõudlusnäitajate üldandmed, mis on koondatud vastavalt tabelitesse 1 ja 2. Samades tabelites on ka vutitõu (2000. a) standardid ja vastava perekonna 10 põlvkonna (F) aritmeetiline keskmine näitaja. Kõiki näitajaid on kujutatud ka eraldi joonistel 1 kuni 8. Perekond 4 on muna- ehk kergematüübiline ja perekond 8 on liha- ehk raskematüübiline muna – lihavutt.
Tibude kooruvusnäitaja
Alustame perekondade jõudlusnäitajate analüüsi tibude kooruvusnäitajaga. See näitaja on tõustandardi ja perekondade 10 põlvkonna keskmise näitajaga suhteliselt sarnane ja lubab väita, et ka parem. Oluliselt ühtlikum kooruvus on perekond 4 tibudel, näitaja jääb vahemikku 72,5–94,2%. Perekond 8 tibude kooruvus jääb vahemikku 66,7–89,8%. Kuid põlvkondade kõikumine mõlemas perekonnas on liiga suur. Parem kooruvus 10F keskmisena on perekond 4 tibudel, 81,6%. Ekstreemselt kõrge koorumise protsent on perekond 4 tibudel F30 põlvkonnas – 94,2%, aga madalaim koorumine on F25 põlvkonna perekond 8 tibudel – 66,7%. Koorumisnäitajate küllalt suur erinevus nii perekonniti kui ka põlvkonniti on tihedas seoses sugulindude söötmisega. Samas ei saa välistada ka antud tulemustele aastaaja mõju.
Emasvuttide kehamass
Emasvuttide kehamassid (puuripanekul – realiseerimisel) on kõikunud ca 100 g (97,5–105,0 g). Antud näitaja jääb vahemikku perekond 4 emasvuttidel 145,6– 243,1 g ja perekond 8 massivahemik on 147,5–258,9 g. Kahe perekonna omavaheline kehamasside erinevus jääb 4,6 ja 19,9 g vahele ja seda nii, et raskemad linnud on ikka perekond 8, kuid on ka üks põlvkond (F34), kus hoopis perekond 4 emaslinnud olid koguni 39 g võrra raskemad, mis on ka suurim erinevus üldse perekondade vahel. Mõlemad perekonnad suudavad toodud põlvkondade keskmise näitaja 200 g künnise ületada vaid kahel korral, F25 ja F30. Perekond 8 linnud mõnes põlvkonnas veel (F27/ 28; F30 ja F32), aga tõustandardist jäävad ka need enamus näitajad kaugele maha.
Isasvuttide kehamass
Isasvuttidel on kehamasside erinevused perekondade omavahelisel võrdlemisel oluliselt suuremad, jäädes vahemikku 4,8–25,8 g. Kõikide põlvkondade näitaja on suurem ikka perekond 8 isaslindudel. Tõustandardi suudab ületada vaid 1 põlvkond (F25), aga alates põlvkonnast F32 jäävad ka tõu keskmisele näitajale alla mõlema perekonna isasvuttide kehamasside näitajad. Kehamasside kõikumised on küll väiksemad kui emasvuttidel, aga siiski jäävad vahemikku 67,5–80 g, vastavalt perekond 4 ja perekond 8.
Üldiselt on kehamasside näitaja osas vaja midagi ette võtta, seda nii emas- kui isaslindudel. Esmaseks võimaluseks tuleks noorte sugulindude valikul oluliselt tõsta sugunoorlindude kehamassi kriteeriume.
Noorvuttide vanus munemise alustamisel
Noorvuttide vanus munemise alustamisel on standardile kohaselt 50 päeva. 10F keskmisena on mõlemal perekonnal see aga parem ehk siis vutid on munemist alustanud varem, näitajad: perekond 4 – 49,1 ja perekond 8 – 48,7 päeva vanuselt. Päeva või paar vanemana ehk hiljem (51–51,9 päeva) on alustanud vaid 3 põlvkonna (F27/28; F31 ja F33) noorvutid. Kõige nooremana on alustanud munemist F30 linnud mõlemas perekonnas, näitaja 44,7 (perekond 4) ja 45 (perekond 8). Vaid viimastel aastatel on näitaja suhteliselt samaväärne, jäädes vahemikku 49,1–49,9 päeva.
Üldiselt on munemise alustamine põlvkonniti ikka väga hüplik ja vajaks stabiliseerimist. Eelnimetatud hüplikkus on mõnevõrra seotud noorvuttide üleminekuga allapanul pidamiselt puurispidamisele.
Munemisintensiivsus ja munatoodang
Käsitletud on munemise intensiivsust ja munatoodangut koos. Munatoodang on siin tähenduses = ühe kalendriaasta (364 päeva) jooksul munetud munade arv. Viimaste aastate puhul on mõlemad näitajad langustendentsis. Tõustandard ületati kolmes põlvkonnas (F30; F32; F33) ja seda mitte alati mõlema perekonna puhul. Juba 10F keskmine näitaja (302,9 tk) jääb munatüübilisel perekonnal 4 tõustandardile (310 tk) alla. Munemisintensiivsus on alla standardi 2–5%.
Juba nende näitajate pärast tuleb midagi muuta. Teoreetiliselt ei võimalda ristamine, väike suguvuttide arv kahe väga sarnase genotüübi erinevate rühmade vahel (pk 4 ja pk 8), pikemat aega oodatud tulemusi. Tuleb otsida võimalusi sisestavaks ristamiseks. Seda küll mitte senist programmi eirates. Kahe perekonna sarnased kehamassid ja munatoodangud tõestavad eeltoodut. Praegu tundub asi olevat veel korras, aga milline võib tase olla mõne aasta möödudes?
Emasvuttide säilivus
Emasvuttide säilivus on väheseid näitajaid, mis on suudetud viia ja hoida teatud soovitud tasemel. 10F keskmine näitaja on üle 95% mõlemal perekonnal ja see on juba enam kui 5% üle standardi (90%), mis on väga hea. Esineb üksikuid emaslindude säilivuse erinevusi nagu põlvkond F29 (mõlemal perekonnal – 93,1 ja 91,2%) ja põlvkond F32 (perekond 4 – 92%), aga ka need on üle tõustandardi. Perekond 4 vastav näitaja on kolmel põlvkonnal (F25, F30 ja F33) koguni üle 97%, perekond 8 aga kahel põlvkonnal (F25 ja F30). Siinkohal tuleb ära märkida, et jõudluskontrolli lindude säilimisele aitas kaasa nende pidamise viimine uude puurikompleksi. Vanad puurid olid juba rohkem kui 30-aastat vanad.
Keskmine munamass
Keskmine munamass on seotud tugevalt munatoodangu ja söötmisega. Ehk siis kui sööda kvaliteet on paigas ja lindude kehamass püsib, suureneb munatoodang ja muna keskmine mass kipub langema. Muna suuruse stabiliseerimisega on selektsioonitöös väga palju ära tehtud ja tulemuslikult.
Kaks põlvkonda (F29 ja F34) ei ole suutnud standardile vastavat näitajat saavutada. Enamjaolt on see mõlemal perekonnal üle 10F keskmise, mis vastavalt perekond 4 ja perekond 8 on järgmised: 13,5 ja 13,7 g. Suuremaid mune peavad munema perekond 8 linnud, sest nad on lihatüübilised ehk siis ka suurema kehamassiga linnud. Seda on nad enamus põlvkondades ka teinud, erandiks on vaid F25; F31, kus munatüübiline perekond 4 emasvutid tootsid suuremaid mune. Muna keskmine mass perekond 4 on jäänud vahemikku 13,0–13,9 g ja perekond 8 vahemikku 13,2–14,1 g. Kinnitatud tõustandard on 13,5 g.
Kirjeldatud perioodil suuri mune (15 g ja raskemaid) aretusse ei võetud, ehkki ostjatele see meeldiks. Mune müüakse tükiviisiliselt, seega ei ole see tootjale (sh munejale) soodus.
Kokkuvõtteks
Eesti vuti uuritud 8 jõudlusnäitajatest võiks rahule jääda kolmega: säilivus, muna keskmine mass ja munemise alustamise vanus. Lindude kehamassid, munatootmise näitajad on oluliselt alla tõustandardi. Tibude kooruvus vajab stabiliseerimist. Need oleksid olulisemad korrigeerimist vajavad näitajad. Kuna 2023. a lõpeb plaanitud jõudluskontrolli programm, tuleb välja töötada selektsioonimeetmed, mis peataksid toodangunäitajate vähenemise tendentsi. Sellega on teatud määral ka tegeldud juba käesoleval aastal, sest üleminekul teistsugustele aretusvõtetele ei saa teha päevapealt. Ohustatud tõu puhul ei ole selle peremees farmi omanik, vaid ka riik. Seega osaleb uute standardite kehtestamisel ohustatud tõugude nn katuseorganisatsioon Põllumajandus- ja Toiduamet.
