Elurikas Eesti muld?

Avaldatud: 25. detsember 2021Kategooriad: Keskkond, UudisedSildid: elurikkus, keskkonnaseisund, muld, Tark Talu

Tänaseks on ligi 40% maakera maismaapinnast põllumajanduslikus kasutuses. Elurikkuse ja -paikade kadumist peetakse maailmas kliimamuutustega sarnaselt vähemalt sama suureks ohuks. Kui elurikas on Eesti põllumajanduslik maa?

Allikas: Tark Talu detsember 2021/jaanuar 2022

Mullaelustikus on olulisel kohal seened. Seened on mullaökosüsteemi insenerid, efektiivsed orgaanilise aine lagundajad ja süsinikuvaru tekitajad. Seened on ka mükoriisa ehk seenjuure moodustajad, võimaldades taimedel omastada toiteaineid ja pakkudes neile kaitset mitmesuguse stressi eest. Tanel Vahteri doktoritöö üheks peamiseks eesmärgiks oli saada ülevaade Eestis haritavate maade mullaseente elurikkusest ning selgitada välja, millised tegurid seda enim mõjutavad. Selleks kasutati Eesti tootjate külvikorras olevaid põlde, mille muldadest määrati DNA-triipkoodi põhjal kõik seal elavad seened. Infot põllul kasutatavate majandamispraktikate kohta koguti tootjatelt ning maastikuelementide mõjualas oleva põllumaa osakaal määrati kartograafiliselt. Töö tulemusena leiti, et seente elurikkuse erinevus võib Eesti põllumuldades olla kahekordne, mükoriisaseente puhul isegi kuuekordne. Olulisemateks teguriteks mulla seene-elurikkuse kujunemisel olid kasutatavate väetiste tüüp, pestitsiidide kasutamise sagedus ja maastikuelementide rohkus.

Orgaaniline versus mineraalne väetis

Leiti, et positiivset mõju mullaseentele avaldas orgaaniliste väetiste kasutamine, samas kui mineraalsete väetiste kasutamisega kaasnes madalam seente mitmekesisus. Kuna orgaanilistel väetistel on selge ja positiivne mõju mullaelustikule ning paljudele teistele mulla omadustele, tuleks teha lisapingutusi, et tänasest veelgi suurem osa põllumassiive saaks orgaanilisi väetisi. Siinkohal ei peeta aga silmas vaid loomasõnnikuga väetamist, vaid laiemat käsitlust orgaanilistest toiteainete allikatest, sealhulgas komposti ja toidujäätmeid, makro- ja mikrovetikaid, järvemuda ja teisi orgaanilise aine allikaid.

Pestitsiidide kasutamise intensiivsus vähendas oluliselt mullaseente elurikkust. Kuigi mõned preparaadid võivad olla teistest ohutumad, leiti, et nende mõju on siiski kumulatiivne ning tuleks leida võimalusi nende kasutamise vähendamiseks. Selle saavutamiseks on oluline nii integreeritud taimekaitse senisest täielikum rakendamine kui ka edasiminekud sordiaretuses ja bioloogilises tõrjes. Vastupidiselt ootustele ei olnud mullaharimise intensiivsus läbiviidud uuringus mullaseente elurikkuse oluline mõjutaja. Selle põhjuseks võib olla tendents, kus mullaharimise intensiivsuse vähendamisel kasutasid tootjad ka rohkem pestitsiide.

Maastikuelementide positiivne mõju

Töös leiti ka olulised seosed maastikuelementide mõjualade katvuse ja mullaseente elurikkuse vahel. Mida suurem proportsioon põllupinnast asub piisavalt lähedal mõnele maastikuelemendile, seda mitmekesisem on sellisel põllul ka mulla seenekooslus. Seetõttu tuleb olemasolevaid maastikuelemente kui elurikkuse allikaid igal juhul säilitada ning neid võimalusel ka juurde luua.

Uuriti ka lühiajaliste rohumaade mõju mulla seeneelustikule ja selle poolt pakutavatele ökosüsteemihüvedele. Leiti, et kolmeaastasel püsirohumaal on juba oluline positiivne mõju mükoriisaseente ohtrusele, samas kui kuueaastase lühiajalise rohumaa puhul on kõrgemad nii seente liigirikkus kui ohtrus. Kuna näiteks mükoriisaseente liigirikkus oli suurem alles kuueaastase rohumaa järel, viitab see vajadusele võimaldada tootja jaoks suuremat paindlikkust lühiajaliste rohumaade rajamisel.

Kokkuvõttes toob antud doktoritöö esile, et kuigi Eesti põllumuldades on seente mitmekesisus täna suurem kui Lääne-Euroopas, on elurikkuse vähenemise trendid väga sarnased. Selle peamisteks põhjusteks on intensiivse majandamisega kaasnevad tegurid nagu sünteetiliste väetiste ja pestitsiidide kasutamine, aga ka lihtsustuvad maastikud.

Viide: https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/72953/vahter_tanel.pdf?sequence=1&isAllowed=y

Vaata veel: