Elurikkust hoidvad lõokeselaigud

Allikas: 18.03.2024 Loodusrikas Eesti
Toimetas H.Tamsalu Maaelu Teadmuskeskus, Kaastöö Rufus Trepp Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Põllumajandustootjate ja teadlaste koostöös otsitakse lahendusi, kuidas keset põllumajandusmaad just majandamata alad ja külvamata laigud mõjutavad maastiku mitmekesisust, mulla kvaliteeti ning lindude, taimede ja putukate arvukust.

Alanud on põllumaade elurikkuse uuring

Eesti Ornitoloogiaühing ja Tartu Ülikool kutsuvad põllumaade elurikkuse uuringus osalema tootjaid, kel põldu vähemalt viis hektarit ja kes on nõus oma maal katsetama rohumaade üle aasta majandamist või viljapõllule külvamata laikude jätmist. Ühes põllumeestega uurivad seejärel teadlased, kuidas majandamata alad ja külvamata laigud mõjutavad maastiku mitmekesisust, mulla kvaliteeti ning lindude, taimede ja putukate arvukust.

• Uuringualadeks sobivad rohumaad, mida majandatakse üle aasta ja mis vastavad otsetoetuste saamise nõuetele juhul, kui seal ei levi ulatuslikult ebasoovitavat taimestikku (takjas, ohakas, puju, putked, puittaimed). Üle aasta rohumaid niites antakse lindudele ka puhkeaasta, et rahus rohumaal toituda ja pesitseda, sest niitmisel linde ja pesi hukkub. Kuna üle aasta hooldamine on juba lubatud toetusskeemides, siis seiratakse, milline mõju sellel lindudele on.
• Külvamata laigud (nn lõokeselaigud) on viljapõldudele jäetavad ligikaudu 16 m² suurused alad, kuhu seemet ei külvata. Külvamata laikudega katsetajatel tuleb luua keskmiselt kaks laiku hektari kohta, ja korraga üheks aastaks. Laike ja ümbritsevat põldu saab majandada tavapärasel moel. Uuringus ette nähtud tingimustel loodud lõokeselaigus ei pea umbrohtu tõrjuma ja see on koos ümbritseva põlluga toetusõiguslik.

Põllumajandusmaastikel pesitsevate lindude arvukus kahaneb nii Eestis kui ka ülejäänud Euroopas. 1983-2020. langes Eesti põllulindude arvukus 50% ehk vähem kui 40 aastaga oleme kaotanud pooled oma põllulindudest. Seega tekitab põllulindude olukord muret ja senised põllumajanduses rakendatud keskkonnameetmed ei ole negatiivseid muutusi suutnud ära hoida. 

Arvukaim linnuliik Eesti põldudel ja rohumaadel on avamaastikke eelistav põldlõoke, kelle osakaal pesitsevate paaride hulgas oli ajavahemikul 2010-2020 olenevalt aastast 60-79%. Põldlõokesele järgnevad kadakatäks, kiivitaja, sookiur, pruunselg-põõsalind ja talvike. Üldtuntud põllulinnud on ka näiteks rukkirääk, nurmkana (varasema nimetusega “põldpüü”), valge-toonekurg ja kuldnokk. Viimased kaks lindu põllul ei pesitse, küll aga käivad nad seal toitumas.

Projekti “Loodusrikas Eesti ” käigus katsetatakse põldudel meetmeid, mis võiksid lindude olukorra halvenemise peatada ja kasvataksid vähemalt mõne liigi arvukust. Ehkki mujalt riikidest on eeskujuks sobivaid näiteid linde soosivatest keskkonnameetmetest palju, tuleb nende tõhusust Eesti oludes uuringutega kontrollida. Põhjalikke selgitusi ja soovitusi lunnusõbralikuks põllumajanduseks leiab trükisest “Põllumajandusmaastike loodushoid”.

Mis on lõokeselaigud

Lõokeselaigud on väikesed külvamata laigud keset põllukultuuri (peamiselt taliteravilja), mis on sobilikud põldlõokese (Alauda arvensis) toitumispaigaks. Üheks lõokeselaiguks eraldatakse põllumaast 16–40 m² ning iga hektari kohta peaks olema kaks laiku. Tuleb silmas pidada, et väiksemad lõokeselaigud on palju vähem efektiivsed ning väiksemate laikudega põldudele on ka lõokeste populatsioonitihedus väiksem. Kuna lõokeselaikude kogupindala põllul on väike (umbes 1%), siis ei vähenda need samas põllumaa tootlikkust

Euroopas on põldlõokese arvukus langenud intensiivsete põllumajanduslike meetmete tõttu, mis ei jäta lõokestele pesitsemiseks vajalikku elupaika. Lõokeselaigud tagavad, et lindudele on läbi nende pesitsusushooja maastikus olemas sobiliku kõrguse ja tihedusega taimestik, kus nad saavad toitu otsida.

On näidatud, et põllumaal, kus on lõokeselaigud, esineb rohkem lõokesi ning nad suudavad kasvatada üles kuni 49% rohkem poegi. Lisaks söövad lõokesed taimekahjureid, nagu näiteks röövikuid ja nälkjaid, ning ka umbrohtude seemneid. Samuti soosivad lõokeselaigud taimede ja putukate elurikkust põllul.

Kuidas rajada

Kõige kasulikum on lõokeselaikude rajamine taliteraviljade põldudele, aga ka talirapsi põldudele. Eestis tehtud katsetes on leitud lõokeselaikudel positiivne mõju ka suviteravilja põldudel. Põld võiks olla vähemalt 5 ha suurune ning maastik selle ümber peaks olema avatud. Kui põld piirneb metsa või hekkidega, siis peaks see olema vähemalt 10 ha suurune.

• Lõokeselaigu rajamiseks on soovitatav seemneid külvates masina külvik 3–5 meetri pikkusel ribal üles tõsta või välja lülitada (sõltuvalt ka külviku laiusest), et luua vähemalt 16 m² külvivaba laik. Teise võimalusena võib ka samas suuruses ala pärast külvi katta herbitsiidiga (kui see näiteks sobib paremini olemasolevate masinatega), kuid see on vähem soovitatav variant.
• Laik ei tohiks olla põllu servale lähemal kui 24 m (parim kaugus servast on isegi 80 m) ega puutuda kokku tehnoradade või elektripostidega.
• Põllul peaks iga hektari kohta olema rajatud kaks lõokeselaiku.

On väga tähtis, et parimaks liigikaitse tulemuslikkuseks võtaks lõokeselaikude loomisest osa samas piirkonnas võimalikult palju põlluharijaid.

Kuidas hooldada

Lõokeselaike võib edaspidi hooldada nagu ülejäänud põllumaad. Laigud peaksid olema kaetud madala ja hõreda rohustuga, siis on nende mõju kõige tõhusam.

Neljahektarilisele põllule on soovitatav rajada kaheksa lõokeselaiku (kaks laiku hektari kohta). Lõokeselaigud ei tohi kokku puutuda tehnoradade, servade ega muude maastikuelementidega põllul. Kui põld piirneb metsaga või asub sellel metsaga põllusaar, siis tuleb laigud rajada neist kaugemale.

• PANE TÄHELE
• Lõokeselaikude loomine intensiivistunud põllumajanduses aitab luua põldlõokestele elupaiku ning pikendada nende pesitsusperioodi, suurendada järglaste arvu ja ellujäämust.
• Lisaks põldlõokestele on taolised külvamata laigud elupaigaks ka erinevatele taime- ja putukaliikidele, suurendades nii põllu elurikkust.
• Lõokeselaikude rajamine on lihtne ja odav ning õige suuruse ja tiheduse korral ei mõjuta need põllu tootlikkust.
• Tegevusele antud teaduspõhiste katsete põhjal hinnang tulemuslik. Rajamise töömahukus hinnatud lihtne, kulu puudub ning hooldamise töömahukus ja kulu hinnatud puudub.

Projekti „Loodusrikas Eesti“ loodushoidliku põllumajandust toetavate tegevustega saab liituda ja uuringus osaleda alates selle aasta kevadest. Uuringute tulemusena pakuvad teadlased 2028. aastal välja uued põllumaade elurikkus edendavad meetmed.

Osalemise soovi ja täiendavate küsimuste korral võtke ühendust Eesti Ornitoloogiaühingust Jaanus Eltsiga (Jaanus.Elts@eoy.ee).