Autorid: Priit Penu (METK), Valli Loide (METK)
Muldade neutraliseerimine koos kaltsiumi ja magneesiumi seisundi parandamisel lupjamisega on hädavajalik ja vältimatu tegevus mullaviljakuse säilitamisel. Happelisel mullal on häiritud taimede ja teiste kasulike elusorganismide elutegevus ning taimede toitainete omastamine.
Käesoleval ajal, kus suure osa muldade kaltsiumipuudusele ähvardab lisanduda taimetoitainete puudus on see eriti aktuaalne. Lupjamine aitab happelise mulla mullavarudest toitained taimedele kergemini kättesaadavaks teha. Praktikas on kasutusel mitmeid lubiväetisi ja nende kombinatsioone.
Lupjamise mõju ja efektiivsuse selgitamiseks võeti Põllumajandusuuringute Keskuse poolt (alates 2023. aastast Maaelu Teadmuskeskus) vaatluse alla 24 tootmispõldu (joonis 1). Seal uuriti erinevate lubiväetiste mõju mullale lühemaajaliselt (1 kuu) ja pikemaajaliselt (1 aasta) peale lupjamist.
Lubiväetiste annused olid keskmiselt järgmised:
- Põlevkivi tuhk ehk Enefix tuhk – 3 t/ha;
- Lubjakivi sõelmed ja Enefix tuhk – 4 t/ha;
- Lubjakivi sõelmed ja puutuhk – 5 t/ha;
- Lubjakivi sõelmed – 5 t/ha;
- Puutuhk – 6 t/ha.
Alljärgnevatel joonistel 2 ja 3 on toodud lühidalt uuringu tulemused. Kui reklaammaterjalides püütakse üht või teist lubiväetist kiita või laita, siis uuringu tulemustest võib igaüks teha omad järeldused.
Enefix tuhk on vastupidiselt lubjakivi sõelmetele kiiretoimeline, kuid positiivne mõju on üsna lühiajaline. Seepärast on soovitatud kasutada pikemaajalise toime saavutamiseks Enefix tuhka koos lubjakivisõelmetega.
Antud uuringus paistsid silma suurima efektiivsusega muldade neutraliseerimisel ja happesuse vähendamisel lubjakivi sõelmed ja Enefix tuhk ning ainult sõelmetega lubiväetised. Viimase osas oli aasta hiljem peale lupjamist oli pHKCl tõus suurim – 0,5 ühikut.
Kuna antud muldade tegelik lubjatarve on oluliselt suurem kui seekord lubiväetist kasutati, siis peamine efekt seisneb hapestumise hetkelises peatumises. Selleks et jõuda mulla pHKCl-ga 6,5-ni, tuleb antud tegevust korrata veel mitu aastat.
Antud uuringus kasutatud lubiväetistega kaeti vajaminevast lubjatarbest Enefix tuha puhul ca 34% ja lubjakivi sõelmete kasutamisel 66%, mistõttu ühelgi seirealal ei saavutatud lupjamisega aasta jooksul olukorda, kus mulla liikuva kaltsiumi (Ca) sisaldus oleks saavutanud optimumi lähedase taseme, va ühel turvasmullal.
Seega oli muldade seisund selline, et ühekordse lupjamisega ei suudetud muuta mulda oluliselt soodsamaks, vaid välditi probleemi süvenemist.
Uuringus olevatest põldudest kolm põldu ei vajanud tegelikult üldse lupjamist ja seega lupjamisele kulutatud raha oleks võinud kasutada mujal. Selliste olukordade vältimiseks tuleb kindlasti koguda mullaproovid ja arvutada neist lähtuv lubjatarve vältimaks ebavajalikke kulutusi.
Taimetoiteelementide nii makro- kui ka mikrotoiteelementide poolest on kõige rikkam põldudel kasutatav Enefix tuhk, (kaalium – 19 kg/t, magneesiumi 27,5; väävlit 21, kaltsiumi 201 kg/t; fosforit ja mangaani vastavalt 6 ja 4 kg/t).
Kuigi väävel on taimedele väga vajalik toiteelement ja selle vajadus sõltuvalt kultuurist on 20–40 kg/ha, vaikitakse teiste toiteelementide aktiivsel loetlemisel maha lubiväetise kõrge väävli sisaldus, mis on väär.
Lubjates näiteks Enefix tuhaga 3 t/ha talinisu põldu jääb taimede poolt väävlit kasutamata ca 40 kg/ha. Üleliigne, vees kergesti lahustuv väävel mullas on negatiivse mõjuga (soodustab kaltsiumi ja magneesiumi leostumist) mullale ja vesikeskkonnale ning paradoksaalsel kombel võib tekitada mulla kiiret taashapestumist. Uuringust selgus, et Enefixi tuha kasutamisel suurenes mulla väävlisisaldus 30–40 cm sügavusel aasta jooksul koguni 9 korda(!) ning oluliselt suurenes ka alumises kihis mulla Ca sisaldus.
Nii nagu iga kauba puhul, tuleb lubiväetised varustada objektiivse infoga võimalikult paljude toiteelementide suhtes.
Kui Enefix tuhal puudub sageli vajalik info väävli kohta, siis lubjakivi sõelmete puhul on oluliseks kvaliteedinäitajaks reaktiivsus (soovitatav vähemalt 30%), mis näitab, et see osa hakkab koheselt reageerima ja ülejäänu hiljem.
Puutuhkade koostis on elementide ja nende sisalduse poolest väga varieeruv, mistõttu on põhjalik kvaliteedi protokoll väga vajalik. Nii nagu kõigi väetiste puhul on ka lubiväetiste puhul vaja arvestada neis leiduvate toiteelementidega ja mulda viia neid vastavalt taimede ja mulla vajadusele.
Käesoleva uuringu lühivaade andis ülevaate kasutatavate lubiväetiste efektiivsusest ja toime kiirusest ning mõningaid vihjeid vajakajäämiste kohta s.o täpne info materjali omaduste kohta.
Tutvu erinevate aastate uuringute tulemustega „Lubjatarbe määramise täpsustamine ja erinevate lubiväetiste mõju selgitamine erinevatele mullaomadustele ja taimede toitumistingimustele” METK mullastiku uuringute lehel.
