Sel aastal tunnistas Põllumajandusamet esmakordselt tuulekaeraga saastunud põllumassiive tuulekaravabaks. Kokku tehti 51 tuulekaeravabaks tunnistamise otsust ja vabaks tunnistati 1531,4 hektarit põllumaad.
Kõige enam otsuseid tehti Rapla ja Jõgeva maakonnas (mõlemas 9 otsust) ning Harju maakonnas (8 otsust). Vabaks tunnistamise taotlusi ei esitatud Ida-Viru ja Võru maakonnas, Põlva maakonnas esitatud taotluse kontrolli periood pikenes seoses kasvatatava kultuuriga. Suurimad vabaks tunnistatud pinnad asusid Jõgeva maakonnas (626,9 ha), Harju maakonnas (386,9 ha) ja Pärnu maakonnas (134,2 ha). Tuulekaeraga saastunud alade andmekogus on 31. oktoobri 2012. a seisuga tuulekaerast saastunud pinda 215 600 ha.
Enamus taotluse esitajatest olid väikesed ettevõtted. Vabaks tunnistatud pinnast kasvas 17,1% teravili, 7,4% raps ja rüps ning 1,1% muud kultuurid. Ülejäänud pinnal kasvasid heintaimed. Neljal põllumassiivil pikenes kontrolliperiood, kuna põldudel kasvatati kaera, kust tuulekaera on keeruline eristada ja millest tingituna ei arvestata seda aastat kontrolliperioodi hulka.
Tuulekaerast on Eestis saanud raskesti tõrjutav umbrohi. Tuulekaera tõrjeabinõude rakendamise eesmärgiks on vähendada tuulekaera levikuala. Samuti on tuulekaeravaba põllumaa oluliseks eeltingimuseks nõuetekohase seemne ja taimekasvatussaaduste tootmiseks. Üha enam on saastunud põlde, mis ei sobi seemnekasvatuseks. Samuti põhjustab tuulekaer majanduslikku kahju teravilja tootmisel, kus halvemal juhul ei saa saastunud põllult turustuskõlbulikku vilja.
Loe artiklit edasi Maalehest.
