Allikas: Valli Loide, METK, 05.03.2025
Maaelu Teadmuskeskuse pikaajaline külvikorra väetuskatse kinnitab, et mais ei ole ainult väärt söödakultuur, vaid aitab ka efektiivselt ära kasutada üleliigset fosforit mullast, säästes fosforiressurssi ja keskkonda, kirjutab Maaelu Teadmuskeskuse agrotehnoloogia valdkonna vanemteadur Valli Loide.
Möödunud aastal kasvatati Eestis maisi 21 300 hektaril. Mais on hinnatud toitainete ja energiarikas suure haljasmassiga haljassilokultuur. Lisaks eeltoodule pälvib mais tähelepanu sellega, et suure toitainetevajadusega saagi moodustamiseks suudab ta edukalt kasutada juba mullas olevat fosforit (P) ega vaja külvieelset fosforväetist.
“See on eriti oluline fosforirikaste muldade puhul,” kinnitab Valli Loide.
Meie põllumuldadest on u 1/3 mitmesugustel põhjustel fosforirikkad, s.o > 100 mg P Meh3 kg-1, olles ohuks leostumise teel väga pikaks ajaks keskkonnale. Samuti viitab see üleküllus ressursi mittearukale kasutamisele.
Liikuva fosfori sisaldus mullas on tähtis mullaviljakust iseloomustav näitaja. Selle hulk mullas varieerub laiades piirides, sõltudes nii mullaomadustest kui ka inimtegevusest.
Arvukatest uurimistulemustest selgub, et mullas olev liikuv ehk taimedele kättesaadav fosfor (P) rahuldab taimede fosforitarvet palju paremini ja tagab kõrgete ning stabiilsete saakide saamise kindlamalt kui väetistega külvieelselt mulda viidud fosfor. Seetõttu tuleks kõigis muldades liikuva fosfori sisaldus viia optimaalse tasemeni, mis on P Meh3 45-60 mg kg-1, maksimaalselt kuni 90 mg kg-1.
Mida aga teha siis, kui fosforit on juba üle optimaalse taseme?
Enamikele meil põllumajanduses kasvatatavatele taimedele käib neis muldades sisalduva fosforikogusega n.ö hakkamasaamine üle jõu. Küll aga on selles osas võimukam mais, mis kasvatas meie katses NP0K-väetiste mõjul saagi, millega viidi mullast 52-75(!) kg P ha-1, haljasmassi saak 72-76 t/ha-1. Samas kõrval kasvanud 4,8-5 tonnise odrasaagiga eemaldus 18-20 kg P ha-1, mis on samuti arvestatav tulemus.
Fosforirikaste muldade puhul on oluline jälgida ka mulla pH-d. Fosfor on taimedele kättesaadav 100% mulla pH 6-7,2 juures, happelistel muldadel (pH <6) on taimedele kättesaadav P vaid 24-47%. Fosfori kättesaadavust aitab parandada muldade korrapärane lupjamine.
Fosfor on üks kallimaid taimetoiteelemente. Mulla fosfori sisalduse andmetest ilmnes, et neis muldades leiduvast fosforist jätkub põllukultuuride kasvatamiseks veel kauaks, millest on kasu rahalise kokkuhoiuna nii põllumehele kui ka kasu keskkonnale, eriti kui kasvatada maisi, kasutades liht-NK-väetisi. Seega maisikasvatus aitab efektiivselt ära kasutada üleliigset fosforit mullast säästes P-ressurssi ja keskkonda.
Artikkel ilmus pollumjandus.ee
Maisiaasta 2024 – rekordid väljakutsed ja õppetunnid
Maisikasvatus on Eestis viimastel aastatel jõudsalt arenenud, muutudes oluliseks osaks põllumajandusest, eriti piimatootmise sektoris. Maisisilo on piimakarjakasvatuses asendamatu sööt, pakkudes loomadele kõrge energiasisaldusega toitu.
➤ Loe tervet artiklit – Maisiaasta 2024 – rekordid, väljakutsed ja õppetunnid – 25.02.2025. PROFI
Viimastel aastatel on maisi külviaeg nihkunud hilisemaks ning aprillikuised külvid on muutunud haruldaseks. Maisi idanemise miinimumtemperatuuriks peetakse 8–10 °C, mis tagab seemnete korraliku idanemise ja kiire kasvu. Liiga varajane külv, kui muld on veel külm ja liigniiske, võib põhjustada seemnete riknemist ja taimede kidura kasvu. Oluline on ka sobiva sordi valik. Igal aastal tuuakse turule uusi sorte, mis pakuvad eeliseid, nagu kõrgem saagikus, paremad kvaliteedinäitajad ja resistentsus teatud haiguste vastu.
Maisi maisi väetamise uuringutega, mis rõhutavad tasakaalustatud ja optimeeritud väetamise tähtsust. Uuringud, sealhulgas Eesti Maaülikooli ja Smartfori koostöös läbi viidud katsed, on näidanud, et suuremad vedelsõnniku ning mineraalväetiste kogused ei anna alati paremat tulemust. Selle asemel tuleks keskenduda toitainete täpsele doseerimisele, et vältida liigseid kulutusi ja vähendada keskkonnamõju. Ribakultivaatorite ehk strip-till tehnoloogia kasutamine on muutunud populaarseks, kuna see võimaldab vedelsõnniku laotust ja külviks ettevalmistust ühendada. Selle tehnoloogia abil pannakse toitained otse taime juurekava alla, mis tagab ühtlasema tärkamise ning vähendab tööde läbiviimiseks vajalikke kulutusi. uuringud rõhutavad tasakaalustatud ja optimeeritud väetamise tähtsust. Uuringud, sealhulgas Eesti Maaülikooli ja Smartfori koostöös läbi viidud katsed, on näidanud, et suuremad vedelsõnniku ning mineraalväetiste kogused ei anna alati paremat tulemust. Selle asemel tuleks keskenduda toitainete täpsele doseerimisele, et vältida liigseid kulutusi ja vähendada keskkonnamõju. Ribakultivaatorite ehk strip-till tehnoloogia kasutamine on muutunud populaarseks, kuna see võimaldab vedelsõnniku laotust ja külviks ettevalmistust ühendada. Selle tehnoloogia abil pannakse toitained otse taime juurekava alla, mis tagab ühtlasema tärkamise ning vähendab tööde läbiviimiseks vajalikke kulutusi.
Silomais ja teramais. 2024. aasta kevad oli maisi kasvuks ideaalne — piisavalt niiskust ja soojust tagasid kiire tärkamise. Suvised põllukülastused andsid lootust, et maisisilo koristus tuleb varasem kui tavaliselt ning saagikus ületab ootusi. Augusti lõpus alustasid esimesed maisikoristuskonvoid tööd põldudel, kuulutades maisihooaja avatuks. Rekordilised saagid tõid kaasa ka väljakutseid. Paljudel põllumeestel täitusid silohoidlad kiiresti, mistõttu tuli leida uusi võimalusi saagi väärindamiseks. Pikk ja soodne sügis andis julgematele põllumeestele võimaluse proovida maisi koristamist terana. Esimesed katsetused tehti 7. septembril Saaremaal Kärla Põllumajandusühistus ning hiljem veel seitsmes ettevõttes. Need katsed andsid väärtuslikke teadmisi, mis aitavad tulevikus saagikust ja kvaliteeti veelgi parandada.
