Allikad: Eesti rahvusringhääling, 8.11.2024, Eesti Jahimeste Selts 5.11.2024, Keskkonnaamet 05.11.2024
Hundijaht kestis tänavu vaid mõned päevad, kuniks kohus selle esialgse õiguskaitse korras detsembri alguseni peatas.
Kas hunte küttides on ohus liigi jätkusuutlikkus või on jaht vajalik kahjude piiramiseks
Tänavune hundijaht algas eelmise nädala lõpus ja üks võsavillem jõudis oma elugi kaotada, enne kui Tallinna halduskohus teisipäeval MTÜ Suurkiskjate taotluse alusel esmase õiguskaitse korras jahi 4. detsembrini peatas.
Suurkiskjad MTÜ esindaja Eleri Lopi sõnul põhinevad praegused küttimislimiidid huvigruppide kokkuleppele ja tegelikult pole hunte nii palju, kui väidetakse. Lopi sõnul ongi tema põhiline etteheide, et küttimisotsused on tehtud ilma teaduspõhise infota ning seadusi rikkudes. Keskkonnaameti sõnul saab alati teha veel põhjalikumaid uuringuid, aga küsimus on, mis see maksma läheb.
„Keskkonnaamet on seisukohal, et antud huntide küttimismaht on põhjendatud. Suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskavas on ette nähtud huntide arvukuse hoidmine vahemikus 20-30 pesakonda. Riiklike seireandmete alusel saab väita, et see on ületatud,“ sõnas Keskkonnaameti peadirektori asetäitja eluslooduse valdkonnas, Leelo Kukk.
“Kui ma mõtlen, et me oleme sama metoodikaga Eestis hundiuuringuid teinud juba mitukümmend aastat ja selle baasil tehtud otsustel on hundi arvukus tõusnud, siis ma arvan, et meil on hea metoodika olnud, kuluefektiivne,” ütles Leelo Kukk. Kuke sõnul euroliidu loodusdirektiivi alusel hinnates on hundi seisund Eestis soodne, rahvusvahelise looduskaitse liidu metoodika kohaselt tuleb kiskja seisundit hinnata riigikeskselt. “Siis peaks jätkusuutlik asurkond olema üle 1000 isendi. Aga mida väiksem on riik, seda raskem on isendite arvu ühele pindalale toppida, sellepärast et tal ei ole piisavalt toitugi seal,” nentis Kukk.
Keskkonnaamet vaidlustab hundijahi peatamise järgmisel nädalal ja loodab, et jaht saab varsti jätkuda.
“Juhul kui esimene aste ehk halduskohus paneb esialgse õiguskaitse peale ja pooled või üks pool esitab määruskaebuse kõrgema astme kohtule ja kõrgem aste ütleb, et see ei olnud põhjendatud ja tühistab esialgse õiguskaitse, siis on hundijaht kohtumenetluse ajal võimalik,” lausus Tallinna halduskohtu kohtunik Anu-Maria Brenner. Brenneri sõnul on ka teiste riikide hundijahi vaidlused jõudnud Euroopa Kohtusse, kuid nendele lahenditele ei saa meie hundivaidluse lahendamisel tugineda.
Lopi sõnul tuleks küttimise asemel hoopis paremaid ennetusmeetmeid kasutusele võtta ning arvestada sellega, et hunt kaitseb oma territooriumi ja murdmine on tema loomuomane käitumine. Väiteid, nagu oleks välismaalastele loodusretki tegeva Lopi tegevuse taga soov oma ärihuve kaitsta, nimetab naine jahimeeste laimuks.
Keskkonnaameti kohaselt pikemaajalisem trend näitab, et kõrgem hundi arvukus põhjustab rohkem kahjustusi. „Näiteks möödunud, 2023. aastal murdsid Keskkonnaametile teadaolevalt hundid 1411 lammast, mis on kõigi aegade kõige suurem murdmiste arv. Reguleeritud küttimine on taganud, et huntide arvukus ei ole langenud alla kavas ette nähtud taset. Küttimise keelamine võib kaasa tuua huntide suhtes omakohtu, mis võib nende populatsioonile mõjuda negatiivselt,“ selgitas Kukk.
Karjakasvatajad lubavad vajadusel minna tänavale
Aatos ja Triksi on Itaaliast pärit Maremma-Abruzzo tõugu karjavalvekoerad, kelle ülesanne on valvata Roosu talu lambaid. Peremees Ivar Rosenberg tõi nad tallu eelmise aasta augustis, ent vaatamata sellele on hundid suutnud kahe hooajaga Roosu talus maha murda 100 lammast. Seda nii karjamaadel kui ka laudas.
“Põhikarja oli enne, kui hunt karja tuli, kuskil 350, praegu on kuskil 250. See teeb ikka väga raskeks meie majandamise. Sisuliselt kui meil ei oleks teraviljakasvatatust kõrval, võiks lambapidamise pankrotiga ära lõpetada,” ütles Rosenberg.
Karjakasvatajad ütlevad kui ühest suust, et hunt on äärmiselt kaval ja tark loom – luurab metsa ääres, teeb strateegiaid, hindab riske, ületab kõrgusi. “Kui lambad on nurgas koos, siis hunt tuleb karja selja taha ja siis koerad haistavad ohtu ja panevad kohe otse vastu ja kari jookseb laiali, ja siis sellel hetkel hunt tõmbab tagasi ja tuleb kuskilt mujalt, kuni need lambaid jälle kokku ajavad, siis ta selle ühe saab kuskilt kätte,” kirjeldas Rosenberg.
Mures on ka veisekasvatajad, kuna hundirünnakud vasikatele on sagenenud. Pärnumaal tegutseva veisekasvataja Jüri Mihkelsteini laudast on sel hooajal murtud neli vasikat. “Viimast korda meil hunt käis paar päeva tagasi, murdis maha vastsündinud vasika. Vasikas oli koos emaga ühes sulus. Ja lehmal on ka veel tõmmatud saba puruks,” ütles Mihkelstein.
Nii on uudis hundijahi ajutisest piiramisest karjakasvatajatele mõjunud ühtviisi rusuvalt, eriti kui igapäevaselt tuleb farmidest teateid huntide rünnakutest.
“Kui me selle teate saime, olime ikka väga nördinud, sest see tähendab meie jaoks seda, et aeg, kui hunti saab jahtida, on tehtud palju lühemaks ehk ta (hunt) satub veel soodsamasse tingimusse. Karjakasvatajatena me ilmselt näeme, et järgmine aasta on kahjud veel suuremad. Täna on Eestis kuskil 45 000 lammast ja me näeme, et see arv järjest väheneb. See pole enam normaalne, et üks populatsioon võtab võimu teise üle,” lausus lamba- ja kitsekasvatajate liidu tegevjuht Mirjam Pikkmets.
Pikkmets lisas, et kui läbirääkimiste laua taga lahendust ei leita, on nad valmis minema ka tänavatele. “Kindlasti ei jäta me oma karjakasvatajaid hätta ja kui vaja on minna tänavatele, siis me ka lähme,” ütles ta.
Jahimehed tahavad rohkem hunte lasta, kui keskkonnaamet lubab
Jahimehed on kaugel sellest, et nõuda kõikide huntide ja teiste kiskjate loodusest eemaldamist. Nii teadusuuringud, seireandmed kui ka kehtiv ohjamiskava on tehtud parima võimaliku teadmisepagasi ja päris elust kogutud andmete põhjal. Kõik need uuringud ja seireandmed näitavad, et hundil läheb praegu hästi. Samas on looduses kõik seotud ja ohjamiskava maksimaalsest lubatud karjade arvust oluliselt kõrgem arvukus on hakanud mõjutama teisi ulukeid, kes on huntidele toidubaasiks. Metskitsede arvukus on järsult langenud, samuti põtrade oma.
Eesti Jahimeeste Selts on hundi ümber toimuvast lihtsalt hämmeldunud. Kas see on tõesti võimalik? Me ei saa aru, mis ja miks see toimub ja kelle huvides see kõik on. Kas teadus ja uuringud ning kogemused kaaluvad üle kellegi emotsioonid ja kapriisid või ärihuvid, et turistile hunti või ilvest näidata ja selle eest tulu teenida. Kõike võib mõõta ka rahas.
“Kuna hundijaht on peatatud ja jahimehed ei saa hetkel maapiirkondades kiskja arvukust reguleerida, siis palume hoida kodu- ja lemmikloomad olukorra lahendamiseni kaitstuna ja võimalusel siseruumides.”
Kui veel mõne aasta eest polnud metskitse nägemises midagi erilist, siis nüüd on sellest saamas sündmus, sest aastaga on kitsede arvukus vähenenud 30 protsenti. Ka põtru on Eesti metsades jäänud vähemaks ning jahimeeste hinnangul on selle taga karude ja huntide hea käekäik. Aga soed ei piirdu ainult metsarahvaga.
Lambakasvatusega kursis olevad inimesed teavad rääkida, et kui kuskil lammaste murdmised vähenevad, siis sellepärast, et seal erinevatel põhjustel lambaid enam ei ole või on nende arv oluliselt vähenenud. “Meil on võetud lähiküladest ära viimase paari kuu jooksul, kui me räägime sügisest, kolm koera ja neid (hunte) ei takista ka see, et on olnud koerad talude juures,” ütles Kärstna jahiseltsi esimees Andrus Reimaa.
Hundile soodsaks seisundiks loetakse 25 pesakonda, tänavu on neid 39. Keskkonnaameti sõnul lähtutakse hundilubade andmisel mitte ainult arvukusest, vaid ka tekitatud kahjudest.
“Tegemist on väga olulise liigiga, kellel on ka kaitsestaatus. Ega see küttimine käib ka kahjustuse ja ohjamisalade põhiselt. Keskkonnaagentuur on välja andnud küttimissoovituse ja me oleme juba eos öelnud, et teeme seda mitmes järgus ja nii-öelda ettevaatuspõhimõte on peamine, millest me lähtume. Meie eesmärk on tagada liigi soodne seisund,” lausus keskkonnaagentuuri juht Taimar Ala.
Toimetaja: Hanna Tamsalu
