Allikas: EPKK infoleht Põllumajandus- ja toidu-uudised Euroopast nr 1 – 2022
25.02.2022
Kesk-Euroopas on oluliselt sagenenud suurulukite rünnakud
Copa-Cogeca lambakasvatuse töögrupi esinaine Michèle Boudoin märgib jaanuaris avaldatud arvamusartiklis, et suurkiskjate arvukus kasvab Euroopas kontrollimatult ja piiramatult. Hundid, karud ja ilvesed on taas ilmunud maapiirkondadesse ja isegi mõnedesse linnadesse, kus neid pole aastakümneid või isegi mitte kunagi varem nähtud. Koerad, lambad, veised, ponid ja isegi inimesed langevad rünnakute ohvriks, nende vigastused ulatuvad marrastustest kuni tapmiseni. Hundid murdsid Prantsusmaal 2020. aastal 9872 looma, peamiselt lambaid. Aastatel 2018–2021 tapsid karud Rumeenias ligi 30 inimest.
„Harmooniline kooseksisteerimine“ päriselus ei toimi
Euroopa Komisjon on pakkunud mõningaid meetmeid, mis peaksid saavutama “harmoonilise kooseksisteerimise” kiskjate ja nende saagi vahel: kaitseaiad, karjakoerad, müra tekitavad hirmutusseadmed, kariloomade laudas pidamine, valve. Need meetmed on aga kasutud, vähendamaks kiskjate arvukuse kasvu ja rünnakuid. Kiskjad tulevad üle aia või aia alt, vigastavad või tapavad koeri, harjuvad valju müraga, mis on osa nende rünnakurituaalidest ja laut on kinnine ruum, kust nende saak ei saa kuhugi põgeneda. Samal ajal pole suurkiskjate poolt taasasustatud aladel metsloomadel veel tekkinud hirmu inimese ega linnaasulate ees, nii et neid ei hirmuta ega mõjuta müraseadmed.
ELi tegevusetus selles küsimuses põhjustab tõsist kahju põllumajandusloomade heaolule. Kariloomi nagu peetaks üleliigseteks ning nende kannatusi normaalseks selle nimel, et kiskjad ellu jääksid. Kui varem oli mure ulukite arvukuse vähenemise pärast, siis nüüd ei piira nende rünnakuid miski ja toidu lihtne kättesaadavus võib nende populatsiooni plahvatuslikult ja kontrollimatult suurendada.
Elupaikade direktiiv vajab muutmist
Elupaikade direktiiv näeb ette võimaluse teha erandeid erivajaduste korral geograafiliste piirangute tõttu, mis võimaldab hallata ulukite populatsiooni ja tagada harmooniline kooseksisteerimine. Seda erandit rakendatakse praegu aga väga vähestes liikmesriikides (nt Läti ja Eesti). Arvestades tegelikku ohtu, mida ulukite arvu suurenemine maapiirkondadele kujutab, on viimane aeg muuta elupaikade direktiivi lisasid. Selle eesmärk on tagada, et teatud liike, kelle populatsioon on stabiilne ja terve, saaks paremini majandada, et tagada inimeste ja looduse heaolu.
