Allikas: novaator.err
27. juuni 2022
Kaubandusvõrk ja toitlustusasutused pakuvad tavaliste lihatoitude kõrval, mis on inimkonnale tuttavad juba aastatuhandeid, üha enam ka uusarenduslikke lihalaadseid tooteid, milles liha maitseomadusi on jäljendatud taimset päritolu toorainet töödeldes.
Seetõttu on tähtis teada, kuidas tarbijad neid tooteid vastu võtta suudavad. Ameerika teadlased ongi nüüd uurinud just seda, kuidas tarbijate seedesüsteem võiks taimses lihas sisalduvaid valke omastada.
Osvaldo Campanella ja Da Chen Ohio osariigi ülikoolist teadsid juba teiste teadlaste varasemate laborikatsete põhjal, et taimsete lihatoodete valgud ei lagune väiksemateks osadeks, peptiidideks päris nii hästi kui pärisliha valgud. Nüüd uurisid nad ise laboris järele, kuidas inimese sooleepiteeli rakud taimse ja loomse liha valke menetlevad.
Katse jaoks valmistasid nad sojavalgust ja nisugluteenist kanalihalaadse saaduse, keetsid selle ära ja jahvatasid peeneks. Võrdlusnäidiseks sai keedetud ja jahvatatud ka tükk päriskanaliha. Nad töötlesid mõlemat uuritavat materjali inimese seedemahlas leiduva ensüümiga ja jälgisid, kuidas reageerivad neile siis rakud.
Selgus, et taimse toote valkained läbisid rakumembraani mõnevõrra kehvemini kui kanaliha valkained; nii asendamatuid kui ka asendatavaid aminohappeid jõudis sealt rakkudesse vähem.
Analüüs osutas, et seedeensüüm jättis taimsest päritolu valgust järele keskmiselt pikemad peptiidiahelad kui loomsest valgust; ka lahustusid taimsed peptiidid vees kehvemini — küllap sellest siis ka see erinevus membraaniläbivuses.
Campanella, Chen ja kolleegid ei kaota aga lootust ega jäta jonni. Nad kirjutavad ajakirjas Journal of Agricultural and Food Chemistry, et püüavad edasistes uuringutes leida võimalusi, kuidas taimepõhiste lihalaadsete toodete valke siiski tarbijale paremini omastatavaks teha.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25
Samal teemal: Taimne ja loomne liha ei ole toitainete koostiselt samaväärsed. Novaator, 7. juuli 2021
Kas tehisliha lahendus on jätkusuutlik?
Kliimakriisi ja toiduga kindlustatust ähvardavate ohtude suurenemise tõttu on liha ja valk kindlalt tähelepanu keskpunktis. Arendatakse ja kasutusele võetakse mitmesuguseid tehnoloogiaid, nagu taimsed alternatiivid, laboris kasvatatud liha ning täppiskarjakasvatus ja kalakasvatus.
IPES-Food (toidusüsteemide ekspertide paneel International Panel of Experts on Sustainable Food Systems) hoiatab, et avalikus arutelus liha ja valkude üle domineerivad mitmed eksitavad väited, mis toovad kaasa ebaproportsionaalse keskendumise “valgule”, suutmatuse arvestada tootmissüsteemide ja maailma piirkondade erinevusi.
Rapordi (The Politics of Protein: exclaiming claims about livestock, fish, “alternative proteins” and sustainability) kokkuvõttes on välja toodud, et tehisliha on “hõbekuuli” tehnoloogia, mis ei pruugi olla nii jätkusuutlik kui selle pooldajad väidavad. Kiirustatakse nn alternatiivsete valkudega, mis hõlmavad “labori” või “kultiveeritud” liha ja kalatooteid, taimseid asendajaid ning piima- ja muna alternatiive.
“Valgu kinnisidee” turunduses ja meedias aitab neid tehnoloogiaid tugevdada. Alternatiivsed valgud lubavad vähendada kliimakahjustusi. Kuid tõendid nende väidete kohta on piiratud ja spekulatiivsed. Tõepoolest võivad need põhjustada rohkem kahju kui kasu ning võivad süvendada toidusüsteemide domineerimist hiiglaslike põllumajandusettevõtete poolt, suurendada sõltuvust fossiilkütuste energiast, edendada töödeldud toiduainete standardiseeritud toitumist, vähendada loomakasvatajate sissetulekuid kogu maailmas ning tugevdada tööstuslikke tarneahelaid, mis kahjustavad inimesi ja planeeti. Neid sageli väga töödeldud tooteid turustatakse tarbijatele kogu maailmas, olenemata nende asjakohasusest või kontekstist.
sustainability
Toimetanud: Hanna Tamsalu
