Allikas. Tõuloomakasvatus 2/2024
Autorid: Siim Teder, Priit Karis, Katri Ling. Eesti Maaülikool
Eesti piimandussektoris on tõuaretusega loodud piimatootmises tohutu potentsiaal, millega peab kaasas käima ka tipptasemel söötmine. Eesti söödatootja Anu Ait OÜ koos Austria söödatootja Centurion’iga ühendasid jõud Eesti Maaülikooliga, et leida lahendusi, mis aitavad lehmadel peale poegimist piimatootmise algusega paremini toime tulla.
Koostööprojekt keskendus uuendusliku sööda –kaitstud glükoosi – kasutamisele, mille eesmärk oli parandada lehmade tervist ja toodangut laktatsiooni alguses. Uurimistöö jooksul tehti kaks katset ning hetkel käimasoleva projekti raames hinnatakse toote pikaajalist mõju.
Uurimistöö sai alguse 2021. aastal ja hõlmas esialgu kahte etappi: pilootkatset Eesti Maaülikooli katsefarmis, tootmiskatset OÜ Estonia Piibu farmis. Käimasolev jätkuprojekt, kus hinnatakse kaitstud glükoosi mõju pikema perioodi vältel, kestab 2025. aasta suveni. Koostöö on toonud väärtuslikke teaduslikke tulemusi ja annab lootust, et uuenduslik täiendsööt aitab lehmadel paremini toime tulla poegimisjärgse stressiga, mis omakorda toetab toodangu kasvu ja loomade üldist tervist.
Pilootkatse: teaduskoostöö esimene samm
Koostöö teaduspartneriga algas pilootkatsega Eesti Maaülikooli katselaudas, kus hinnati erinevate söödalisaainete mõju piimatoodangule ja loomade tervisele laktatsiooni alguses. Katses hinnati kolme erinevat söödalisaainet: autolüüsitud pärmi, fütogeene ja kaitstud glükoosi.
Pilootkatses näitas kõikidest toodetest suurimat potentsiaali kaitstud glükoos, sest see suurendas lehmade piimatoodangut ilma negatiivsete kõrvalmõjudeta looma ainevahetusele. Vatsas elutsevate mikroorganismide eest kaitstud glükoos läbib eesmaod muutumatul kujul, imendudes peensooles. Nii pakub see looma organismile vajalikku energiat piima tootmiseks ja immuunsüsteemi toetamiseks.
Katse tulemused kinnitasid, et 200 g kaitstud glükoosi söötmine päevas on laktatsiooni alguses väga tohus – loomad, kes said seda täiendsööta (n=10), tootsid kuni 4 kg rohkem piima päevas võrreldes kontrollgrupiga (n=10). Täiendsööda lisamine soodaratsiooni ei toonud endaga kaasa negatiivset mõju kuivaine soomusele ega maksa stressi. Nendele tulemustele tuginedes otsustati kaitstud glükoos proovile panna tootmisfarmis.
Tootmiskatse farmitingimustes
Pilootkatse tulemuste põhjal viidi läbi suuremahuline tootmiskatse OU Estonia Piibu farmis. Selles osales 210 lehma. Katsegrupi soodaratsioonile lisati 200 g kaitstud glükoosi lehma kohta ning kontrollgrupi soodaratsioonile lisati isoenergeetilisuse tagamiseks 100 g palmirasva ja 100 g maisijahu.
Katse käigus koguti põhjalikult andmeid piimatoodangu, tervisenäitajate ja sigivuse kohta. Tootmiskatse tulemused kinnitasid pilootkatse tulemusi – kaitstud glükoosi saanud lehmad tootsid rohkem piima, lisaks oli nende emakapoletike esinemissagedus vaiksem. Põhjalikumalt on andmed presenteeritud projekti lõpparuandes, mis on leitav Eesti Maaülikooli ja Maaeluvõrgustiku (https://www.maainfo.ee/public/files/Anu_L6pparuanne_290524.pdf) kodulehel.
Majandusanalüüs näitas, et kaitstud glükoosi kasutamine oli kasumlik peamiselt teise laktatsiooni lehmade puhul. Nende lehmade piimatoodangu kasv oli piisav, et katta lisasooöötmise kulud ning tagada positiivne majandustulemus.
Teise laktatsiooni lehmadel ületas piimatoodangu väärtus lisasööda kulu 50 euro võrra. Kolmanda laktatsiooni lehmade puhul oli piimatoodangu kasv väike ja lisasöötmise kulud tasusid vaevu ära, samas kui neljanda laktatsiooni lehmadel oli glükoosi lisamine majanduslikult kahjumlik. Tulemused näitavad, et glükoosi lisamine on mõistlikum noorematele lehmadele, samas kui vanemate lehmade puhul tuleks seda hoolikalt kaaluda, kuna majanduslik kasu võib olla piiratud.
Jätkuprojekt: pikaajalise mõju hindamine
Käimasolev jätkuprojekt keskendub kaitstud glükoosi pikaajalise mõju hindamisele. Kui eelnevad katsed keskendusid laktatsiooni algusele, siis nüüd uuritakse, kas selle sooda mõju kandub üle kogu laktatsiooni perioodile. Kogutud vereproovidest analüüsitakse täiendavalt põletiku markerite kontsentratsioonid, et hinnata sööda mõju immuunsüsteemile ja põletikuliste protsesside kestusele. Samuti uuritakse, kas täiendsöödal on positiivne mõju piimatoodangu pusimisele kogu laktatsiooni jooksul ja milline on selle majanduslik kasu farmidele.
Projekti tulemused on rahvusvaheliselt huvipakkuvad, sest selliseid uuringuid, mis keskenduvad kaitstud glükoosi mõjule, on tehtud vaid üksikutes kohtades ning Eesti ja Põhjamaade tingimustes sellised andmed puuduvad.
Teadus ja innovatsioon käivad käsikäes
Anu Ait OU ja Eesti Maaülikooli vaheline koostöö on toonud selget kasu nii teadusele kui ka praktilisele loomakasvatusele. Teaduskoostöö tulemusi tutvustatakse nii teaduslikel konverentsidel kui ka seminaridel otse tootjatele. Pilootkatse tulemusi tutvustas Maaülikooli nooremteadur Siim Teder ka rahvusvahelisel mäletsejaliste füsioloogia konverentsil Ameerika Ühendriikides, Chicagos. Uuringud kaitstud glükoosi mõju kohta annavad tootjatele võimaluse rakendada teaduslikult põhjendatud lahendusi, mis aitavad parandada piimakarja tervist ja tootlikkust.
Piibu farmis, kus tootmiskatse läbi viidi, nähakse kaitstud glükoosi kasutamisel perspektiivi, sest isegi peale katseperioodi lõppu kasutatakse seda lüpsilehmadele soodaratsioonis. Projekt annab kindla teaduslik-praktilise aluse selle täiendsööda laialdasemaks kasutamiseks piimakarjakasvatuses, mis omakorda toetab loomade tervist ja tootlikkust. Uurimistoo pikaajaline eesmärk on tõsta piimakarjakasvatuse efektiivsust, vahendada antibiootikumide kasutamist, aidata kaasa loomade paremale sigivusele ja suurendada laktatsiooni edukust.
Uurimust rahastas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) läbi Maaelu arengukava (MAK) meetme 16.2.
