Eesti põllumajandus ja metsamajandus on oluline osa riigi majandusest ja keskkonnast, hõlmates suurt osa meie maa-alast. Need maad seisavad silmitsi mitmete probleemidega, sealhulgas erosiooni, liigniiskuse ja vananenud kuivendussüsteemidega, mis vajavad kiiret sekkumist ja uuendamist. Investeeringud maaparandusse ehk maaparandusprojektid ja -toetused kriitilise tähtsusega, et aidata põllumeestel ja metsamajandajatel lahendada neid probleeme, suurendada tootlikkust ja tagada jätkusuutlik majandamine. Millised toetused ja investeeringud maaparandusse on planeeritud aastateks 2023–2027 ning kuidas need potentsiaalselt aitavad Eesti põllumehi?
Eesvoolude hoiukohus on nii riigil kui ka maaomanikul
Eesti veekogud, mis laiuvad umbes 1,2%-l kogu riigi territooriumist, mängivad samuti olulist rolli põllumajandus- ja metsamaade niiskusrežiimi reguleerimisel. Ilma tõhusate kuivendussüsteemideta võivad üleujutused ja liigniiskus põhjustada suuri kahjusid põllumajandustootjatele ja kahjustada keskkonda. Eestis on eelmise aasta lõpu seisuga kuivendatud 636 679 hektarit põllumajandusmaad ja 755 029 hektarit metsamaad. Nendelt kannavad liigveed suublasse ehk looduslikesse veekogudesse eesvoolud, mida on ligi 25 000 kilomeetrit.
Maaparandushoiu kohustus on maaparandusseaduse kohaselt maaparandussüsteemi omanikul või ühistul tegevuskavas ette nähtud ulatuses. Maaparanduslikult olulisemate ja üle 10 ruutkilomeetri suurusega valgaladega eesvoolude ehk riigieesvoolude suuremahulise hoiutöökohustuse on riik võtnud enda kanda – neid on Eestis kokku 5432 kilomeetrit. Ülejäänud 19 384 kilomeetri eesvoolude hoiukohustus lasub maaomanikel (Uuringu aruanne 2023).
Reaalelus on näiteid, kus põllumajandustootjad on pidanud silmitsi seisma tõsiste probleemidega. Järvamaal asuv talu, kus üleujutused kahjustasid saaki ja tõid kaasa suuri rahalisi kaotusi. Sarnased probleemid on jõudnud ka Läänemaale, kus vananenud kuivendussüsteemid ei suutnud enam tagada piisavat vee äravoolu, põhjustades mulla viljakuse langust ja saagikuse vähenemist.
Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika ja maaparandus
Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) on olnud aastakümneid Euroopa põllumajanduse nurgakiviks, pakkudes rahalist tuge ja suuniseid liikmesriikide põllumajanduspoliitikale. Eesti strateegiakava aastatel 2023–2027 keskendub mitmele olulisele eesmärgile, sealhulgas maaparandussüsteemide kaasajastamisele ja keskkonnakaitsemeetmete rakendamisele. ÜPP raames pakutavad toetused ja investeeringud on suunatud selleks, et parandada põllumajandusmaa tootlikkust, suurendada keskkonnakaitset ja tagada toiduga varustatuse kindlus.
Uued toetused ja investeeringud 2023-2027
Sekkumine 1.9.1: erasektori investeeringud kuivendus- ja veerežiimi reguleerimissüsteemide kaasajastamisse
Eesmärgid ja tegevused:
- Eesmärgiks on parandada kuivendatud põllumajandusmaa tootlikkust ja kohanemisvõimet kliimamuutustega. Selle sekkumise kaudu toetatakse erasektori investeeringuid, et uuendada ja parandada kuivendus- ja veerežiimi reguleerimissüsteeme.
- Toetused hõlmavad maaparandussüsteemide hoonete ja rajatiste uuendamist, rekonstrueerimist ja seotud seadmete soetamist. Eriti oluline on veerežiimi reguleerimine, mis aitab kontrollida nii pinnase kuivendamist kui ka niisutamist, et saavutada optimaalne mulla niiskustase.
Toetuse taotlemine:
- Esimeses etapis saavad põllumajandusettevõtjad taotleda toetust eesvoolude korrastamiseks ja keskkonnakaitserajatiste rajamiseks. Esimese etapi tegevused on suunatud eelkõige vee ärajuhtimise ja voolutakistuste kõrvaldamisega seotud töödele.
- Teises etapis saab taotleda toetust muude maaparandussüsteemide investeeringuteks, kui eesvool on juba korrastatud. Teise etapi eesmärk on parandada maaparandussüsteemide üldist toimivust ja tootmistingimusi.
Sekkumine 1.9.2: avaliku sektori investeeringud kuivendussüsteemide kaasajastamisse
Eesmärgid ja tegevused:
- See sekkumine keskendub riigieesvoolude ja muude avalike veerežiimi reguleerimissüsteemide tehnilise ja ökoloogilise seisundi parandamisele. Avaliku sektori investeeringute eesmärk on tagada, et need kriitilised infrastruktuurid oleksid heas seisukorras ja suudaksid tõhusalt täita oma funktsioone.
- Toetused hõlmavad riigieesvoolude ja muude eesvoolude korrastamist, projekteerimistöid ja keskkonnamõjude hindamist. Need tegevused hõlmavad ulatuslikku infrastruktuuri uuendamist, et parandada vee äravoolu ja vähendada üleujutuste riski.
Toetuse taotlemine:
- Toetust võivad taotleda valitsusasutused ja kohaliku omavalitsuse üksused. Toetuse saajad peavad näitama, et nende kavandatavad projektid on kooskõlas riiklike prioriteetidega ja et need aitavad saavutada soovitud keskkonna- ja majandustulemusi.
- Toetuste ulatus on kuni 100% abikõlblikest kuludest, mis katab nii projekteerimis- kui ka elluviimiskulud. See tähendab, et kogu projekti maksumus võib olla kaetud, vähendades finantskoormust kohalikele omavalitsustele ja riigiasutustele.
Sekkumine KK3: maaparanduslikud keskkonnakaitserajatised
Eesmärgid ja tegevused:
- Eesmärgiks on vähendada põllumajanduse ja metsamajanduse negatiivset mõju veekogudele, suurendada elurikkust ja parandada ökosüsteemiteenuseid. See sekkumine hõlmab erinevaid keskkonnakaitserajatisi, mis aitavad säilitada ja parandada looduslikku tasakaalu.
- Toetused hõlmavad settebasseinide, veekaitsevööndite, puhastuslodude ja muude keskkonnarajatiste rajamist ja rekonstrueerimist. Settebasseinid ja puhastuslodud on eriti olulised, kuna need aitavad eemaldada veest saasteaineid ja parandada vee kvaliteeti.
Toetuse taotlemine:
- Üldjuhul makstakse toetusi tegelikult tehtud ja välja makstud kulude alusel. Toetuse saajad peavad esitama dokumenteeritud tõendid tehtud tööde ja kantud kulude kohta.
- Keskkonnakaitserajatiste toetuse ulatus on kuni 100% abikõlblikest kuludest. See hõlmab nii rajatiste ehitamise kui ka rekonstrueerimise kulusid, tagades, et vajalikud keskkonnakaitsetööd saaksid täielikult rahastatud.
Kuidas toetused mõjutavad põllumehi?
Toetused ja investeeringud maaparandusse pakuvad põllumeestele olulisi eeliseid, sealhulgas tootlikkuse suurendamine ja kulude vähendamine. Näiteks Põlvamaal asuv Järveotsa talu, kes sai toetust oma kuivendussüsteemide uuendamiseks, teatas saagikuse märkimisväärsest 20% kasvust ja tootmiskulude 15% vähenemisest. Sama mõju oli ka Läänemaal asuval Saareotsa talul, kus vananenud kuivendussüsteemid asendati uute ja tõhusatega, mis vähendasid veekahjustuste riski ja parendasid mulla viljakust.
Õigesti rakendatud maaparandusprojektid võivad tuua käegakatsutavaid tulemusi. Oluline mõista, et projektide elluviimine nõuab hoolikat planeerimist ja juhtimist. Mõned põllumehed, nagu näiteks Võrumaal tegutsev Metsa talu, on kogenud raskusi toetuste taotlemisel ja aruandluses, mis viitab vajadusele parema juhendamise ja toetuse järele. Nende kogemused rõhutavad, kui oluline on põllumajandustoetuste ja investeeringute süsteemide lihtsustamine ja toetamine, et kõik põllumehed saaksid nendest võimalustest maksimaalselt kasu.
Taotlemise protsess ja nõuanded
✔ Eelanalüüs ja planeerimine: Hinnake oma maa ja kuivendussüsteemide seisukorda ning määrake, millised tööd on vajalikud.
✔ Dokumentide ettevalmistamine: Koguge vajalikud dokumendid, sealhulgas projekti kirjeldus, eelarve ja keskkonnamõjude hinnang.
✔ Taotluse esitamine: Esitage taotlus vastavale ametiasutusele koos kõigi nõutavate dokumentidega.
✔ Projekti elluviimine: Pärast toetuse saamist alustage töödega vastavalt kinnitatud projektile.
✔ Aruandlus ja järelvalve: Pidage täpset arvestust tehtud tööde ja kulude kohta ning esitage vajalikud aruanded toetuse andjale.
Maaparandus on Eesti põllumajanduse jaoks eluliselt oluline. Aastateks 2023–2027 planeeritud toetused ja investeeringud pakuvad põllumeestele suurepäraseid võimalusi oma maa ja tootmise parandamiseks. Tuleviku väljavaade on positiivne, kui suudetakse rakendada innovaatilisi ja jätkusuutlikke lahendusi – tänapäeval ei ole maaparandus ainult traditsiooniliste meetodite rakendamine. Kaasaegne maaparandus kaasab ka täppispõllundust, bioloogilisi veepuhastussüsteeme ja robootikat. Need tehnoloogiad aitavad suurendada töö efektiivsust ja vähendada keskkonnamõjusid. Toetuseid ei peaks pidama vaid rahaliseks abiks, vaid ka võimaluseks parandada meie keskkonda ja põllumajanduse kestlikkust tervikuna.
➤ Ole kursis toetuse nõuete ja taotlusvoorudega PRIA kodulehel
➤ Loe lisaks TÜ koostatud materjali “Juhis maaparanduse keskkonna- ja elustikumõjude leevenduseks”
