Allikas: Ivar Raav, Juhtimismentor, konsultant ja koolitaja.
Vt Maaleht, 04. aprill 2023. Artikli avaldamine Pikk.ee-s on kokku lepitud nii autor Ivar Raavi kui Maalehega
Olles paar hooaega maaelu valdkonna juhte koolitanud, on tulnud jutuks, et juhtimiskoolitustele või juhtimisalaseid raamatuid lugema põllumajandusjuhid ei jõua, sest on vaja tööd teha. Usun, et juhtimiskompetentsi arendamine on oluline ka põllumajanduses.
Juhina oled ekspert alal, milles sinu ettevõte tegutseb. Nagu igas valdkonnas, on ka juhtimises olulised põhimõtted, mis teevad inimestega töö tõhusamaks, tulemuslikumaks, sujuvamaks. Juhina on vaja nii valdkonna ekspertsust kui ka juhtimise ekspertsust.
Inimesi ei saa motiveerida
Uuringud näitavad, et 70–90 protsenti inimestest ei ole tööle pühendunud ega motiveeritud. Ja see omakorda tekitab juhtide suurima eksiarvamuse: pean õppima, kuidas inimesi motiveerida.
Ma ei usu, et inimesi on võimalik motiveerida. Väline motiveerimine ei ole kooskõlas inimese olemusega, see viib alati inimest suuremasse konflikti iseendaga, langeva pühendumiseni ja tööjõupuuduseni. Inimesed pigem ei tule tööle, kus neid pidevalt „motiveeritakse“. See „motiveerimine“ on meie puuduvate töökäte üks põhjuseid.
Huvi juhtimisteemade arendamise vastu tekib tavaliselt siis, kui juht märkab, et meeskonnas on tulemused nigelad. Ehk lühidalt öeldes – inimesed ei pühendu ja tulemusi ei ole ning juhina pead ise pidevalt kättpidi masinas olema. Huvi juhtimise kohta õppida tekib tavaliselt ka siis, kui inimeste vahel on konfliktid, vastutust ei võeta ning ainuke motivaator paistab olevat palk või selle üle kurtmine.
Paraku on tulemuslikkus ja käitumine vaid jäämäe pealne osa. See, millest tulemuslikkus ja käitumine sõltub, on paljude inimeste endagi jaoks teadvustamata ja seetõttu on seda äärmiselt keeruline väljastpoolt juhtida. Ei saa juhtida seda, millest sa pole teadlik.
On loomulik, et inimeste juhtimine paistab keeruline ning mõistlikum tundub keskenduda igapäevatööle ja seda rohkem tehes loota, et tuleb teine tulemus. Paraku ei tule. Parafraseerides Tammsaaret: tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ahastus.
Kõik saab alguse iseenda sisemise sihi sõnastamisest. Seda tuleb elu jooksul teha uuesti ja uuesti. See aeg on ammu möödas, kus inimese elus oli vaid kolm etappi: õppimine, töötamine ning pension. Infot on ümberringi rohkem ning seetõttu ka muutusi. Seega muutuvad ka sisemised sihid juhina ja töötajana. Tulemusteni viib pidev uuesti ja uuesti enda sihi sõnastamine.
Tulemuslikkuse taga on esmalt eesmärk, mis peab inimest ennast sügavalt kõnetama. Sisemine siht ja unistused, väärtused, mõjutavate kogemuste najal tekkinud mõttemallid, emotsioonid, rahuldatud ja rahuldamata vajadused – see kõik on enne tulemuslikkust. Kõige taga omakorda on uskumused – usume midagi õige olevat ja seetõttu midagi usume vale olevat.
Kuid mida rohkem me suuname teisi inimesi enda „õigele“ alluma, seda rohkem suruvad nad end kandadega maasse, sest see, mis sinu jaoks juhina nii oluline tundub, lähe töötajatele päriselt oluliste sihtidega kokku. Inimesi huvitab hoopis midagi muud. Distsipliiniga ei ole võimalik midagi saavutada, kui sisemine motivatsioon on inimesel puudu või asub teisel kohal.
Eesmärk ei saa olla pelgalt saavutused
Põhjus olla juht sügavamal tasemel kui vaid tulemuste saavutamine on eelduseks, et meeskond saaks olla edukas ükskõik milles. Paljud inimesed teevad oma tööd teiste survel (sh raha) ja enamasti seda iseendale teadvustamata, kuid organisatsiooni areng põhineb inimeste arengul ning eelkõige juhi enda arengul. Kui juht on oma arengus kinni, on kinni ka inimesed ja ühte kohta tammuma jääb ka ettevõte.
Et kasvada, peavad juured olema sügavalt maa sees. Juhi juured ehk sügavam põhjus juhtimistööd teha peab minema sügavamale pinnapealsest tasemest, kus oluline on saavutused, teiste hinnang, väline kuvand ja edu.
Sügavusega tegelemine ei ole midagi esoteerilist. See on meie automaatreaktsioone ja -otsuseid kujundavate asjaolude mõistmine ning eelkõige aktsepteerimine. Vastused küsimustele, kes ma olen, mida jätta tahan teistele inimestele, võivad küll meie teadvusesse aeg-ajalt kerkida, kuid matame selle argitoimetustesse mugavalt ära.
Esmalt soovitan alustada sellest, et mis motiveerib sind olema parem inimeste juht. Või mis üldse motiveerib olema juht. Juhtimise oskus ei kujune lihtsalt niisama, see on samasugune valdkond, millega on vaja tegeleda, et selles paremaid tulemusi saavutada. Organisatsiooni ja tulemuste juhtimine on traditsiooniline juhtimine, tänapäevane juhtimine on töö inimeste juhtimisega.
Pea kõike muud oleme suutnud automatiseerida ja digitaliseerida, aga inimesega töö jääb ning selles tuleb juhil end aina rohkem kurssi viia – mis päriselt toimub inimese sees. Alustada tasub muidugi iseendast.
Inimeste juhtimine on eraldi ekspertsus, nii nagu on eraldi ekspertsus viljatootmise eripäradega kursis olek. Uuele tasemele oma ettevõtmisega jõuab tänapäeva maailmas juht, kes äratab endas huvi inimese kui sellise vastu! Kuulda ja kuulata inimesi on juba 80% edust inimeste juhina. Teiste inimeste käest saame endale väärtuslikku ning anname neile uut väärtust.
Hoolimata sellest, mis rollis oled, juhime vastastikku ootusi üksteisele ning saadavat/pakutavat väärtust inimsuhete maailmas.
