Autor: Joonas Põllumäe, Nordic Hemp TÜ
Aastal 2022 oli Eesti Euroopas suuruselt teine kanepikasvataja Prantsusmaa järel, kanepit kasvatati PRIA andmetel kokku 7120 hektaril. See oluline verstapost näitab kanepi kasvavat potentsiaali põllumajanduses. Kanep pakub mitmekesist toorainet, sealhulgas kiudu, seemneid ja proteiini. Tänu pikkadele juurtele saab kanep kasvuks vajaliku vee kätte sügavamatest mulla kihtidest, muutes taime vastupidavamaks kuivemas kliimas.
Miks kanepit kasvatada?
Kanepi kasvatus on hea viis muuta külvikorda mitmekesisemaks. Kanep ei välista ühegi teise kultuuri järgnemist külvikorras ning pole ka ühtegi kindlat kultuuri, mis kindlasti peab olema samal põllul enne kasvanud.
Teadaolevalt ei ole spetsiifiliselt teraviljade, kaunviljade ega ka ristõieliste kahjureid või taimehaiguseid, mis võiksid kanepit kahjustada. Kanepi juured on pikad ning ulatuvad sügavamatesse mullakihtidesse, seetõttu on neil ligipääs seal asuvatele toiteelementidele ning kuivema ilma puhul ka niiskusele. Mõningate allikate väitel muutuvad sügavamatest kihtidest ammutatud fosfor ja kaalium ka järgnevate kultuuride jaoks kättesaadavaks peale kanepi juurte lagunemist mullas. Samuti on väidetud, et kanepi kasvatamine suurendab orgaanilise süsiniku varu mullas tänu oma suurele juurestikule. Seda hüpoteesi uuritakse katsetingimustes Saksamaal, kus üheks sordiks on ka Eesti sort Estica.
Kanepi kasvatamine on üks võimalus pikendada põllumajanduslikku hooaega kuna koristusaeg on küllalt hiline. Üldiselt on teised põllukultuurid koristatud ja kuivatatud selleks ajaks kui kanepi koristus pihta hakkab. Tänu sellele on võimalik kombaini ja kuivatite töid hajutada pikema aja peale ning ei ole vaja leida eraldi ressursse samal ajal kui tegeletakse teiste kultuuridega.
Harilikust kanepist toodetakse biomassi, ehitusmaterjale (ehitusplokke, soojustusvilla, ehitusplaate, geotekstiile jm), õli, värve, loomasööta, kütet, isolatsioonimaterjale, seepi, riiet, paberit jpm. Kanepiõli kasutatakse huulepalsamites, seepides ja puhastusvahendites. Hariliku kanepi seemneid võib lisada leivajahule, salatitele, pudrule, hautistele ja teistele toitudele või šokolaadile. Sageli on hariliku kanepi seemned lisatud puurilindude ja näriliste toidusegudesse. – Maablogi 2014
Kanepi kiu või seemnekasvatus?
Kanepi kasvatusel tuleb esmalt määratleda, millist saaki soovitakse. Kiu saamise eesmärgil tuleb valida sordid, mis on aretatud just selle eesmärgi saavutamiseks. Kuna Eestis hetkel veel ühtegi kiudu töötlevat tehast ei ole, mis sellist saaki kokku ostab, siis mõeldakse pigem seemnekanepi kasvatusele. Kiukanepi kasvatamine iseenesest on Eesti kliimas võimalik ja Euroopas enimlevinud sorte on Eestis edukalt kasvatatud.
Eestis on lubatud külvata ja kasvatada kanepi sorte mis on kantud EU ühtsesse sordilehte. Registreeritud sordid on leitavad lehelt: https://ec.europa.eu/food/plant-variety-portal/. Artikli kirjutamise hetkel on registreeritud sorte 115.
Kindlasti tuleb enne seemne ostu aru saada, et kanepile ainuomase tegurina tuleb arvestada THC sisaldusega taimes ja hiljem ka saagis- seemnetes. EU põllumajanduses on lubatud kanepi taimes maksimaalse THC sisaldusena 0,3%. Seda kontrollitakse riiklikult ning kasvatajal on kohustus teavitada PRIA-t kanepi õitsemise algusest, midagi enamat tegema ei pea. PRIA ametnikud käivad põllul, koguvad taimedest proovid ning analüüsid tehakse Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi laboris. On suhteliselt tõenäoline, et kõigis nende sortide taimedes, mis on EU sordilehes registreeritud, on THC sisaldus alla 0,3%.
Teine koht, kus tuleb THC sisaldust jälgida on kanepitoodete, sealhulgas ka täisteraseemnete müügil toiduks. Kuna toiduks realiseerimine on põhiline eesmärk, siis on see ülioluline. Siin kehtib reegel, et THC sisaldus ei tohi olla suurem kui 3,0 mg/kg, ehk 0,0003%. Nii madala THC sisaldusega seemneid ei ole kaugeltki kõik sordid võimelised kasvatama. Kui rääkida Eestis kasvatatavatest kanepi sortidest, siis ainsana, mille seemnetes on THC sisaldus kindlasti alla 3 mg/kg kohta on Estica. Tegemist on täna ainsa Eesti sordiga, mille omanik on Nordic Hemp TÜ. Teiste EU-s registreeritud sortide kasvatamine Eestis on igati seaduslik, kuid seemnete toiduks realiseerimine on tihtipeale liiga kõrge THC sisalduse tõttu ebaseaduslik.
Põllu valik
Kanepile sobivad nõrgalt happelised kuni neutraalsed, huumusrikkad, kerge ja keskmise lõimisega mullad nagu ka enamik teistele kultuuridele. Üheks eripäraks võib praktika põhjal välja tuua, et väga hästi kasvab kanep mustal madalsooturbal, selle eelduseks on muidugi, et veerežiim lubab sellist põldu harida. See annab omakorda tunnistust sellest, et kanepile sobib kõrge orgaanilise süsiniku sisaldusega kasvusubstraat.
Kanep külvatakse kevadel ja koristatakse sama aasta sügisel, talikanepi sorti teadaolevalt veel aretatud ei ole. Põllu valikul tuleks arvestada, et kevadel oleks võimalik põllutöödega külvini jõuda ligikaudu mai keskpaigaks. Veerežiim peaks aga samas olema selline, mis lubab koristada sügisel oktoobri keskpaigani kuni isegi oktoobri lõpuni.
Nagu paljudele kultuuridele omane, nii ka kanepile ei meeldi tihenenud mullad. Kanepi juured on heades tingimustes väga pikad, kuid ei suuda iseseisvalt tihenenud mullast läbi tungida.
Põllu rajamine
Muld peaks olema kobestatud kogu künnikihi ulatuses, et tekitada piisavalt väikese lasuvustihedusega kasvukeskkond. Seda on võimalik teha näiteks künni või tüükultivaatoriga. Kui ollakse kindel, et künnikiht ei ole tihenenud ja viimane sügavam harimine on olnud viimase aasta jooksul, siis võib piirduda ka pindmise harimisega, kui just künd pole hädavajalik umbrohtude tõrjeks. Maheda harimise puhul võib see pahatihti nii olla.
Kanep esimese kultuurina peale rohumaad, või siis püsirohumaa ülesharimise järgselt on näidanud häid tulemusi just kevadkünniga. Sügiskünni puhul võib tihti juhtuda nii, et umbrohud jõuavad kevadel juba kasvama hakata ja külvieelne kultiveerimine ei hävita neid piisavalt efektiivselt. Kuna kanep on heades tingimustes kiire tärkamise ja arenguga, siis esmane kasvuspurt ilma umbrohtude konkurentsita on edasise edu võti. Hiljem ei ole umbrohtudel enam võimalik konkureerida, kuna kanep varjab mullapinna väga suures osas valguse eest.
Külviaeg on sõltuvalt aastast aprilli lõpust kuni mai lõpuni. Kindlasti tuleks vältida külvi enne suuri vihmasid, kuna mullakooriku tekkimine enne taimede tärkamist võib väga halvasti mõjuda. Kirjanduse andmetel võib küll leida hoiatusi, et värskelt tärganud kanepitaimed on kevadise öökülma suhtes väga hellad, kuid praktikas see pigem nii ei ole.
Külv ja väetamine
Kanepit saab külvata põhimõtteliselt kõigi teravilja külviks mõeldud külvikutega ja praktikas see ka kõige mõistlikum lahendus on. Tähtis on, et külvik suudaks külvata suurusjärgus 30 kg/ha. Kui on olemas väetamise võimalus koos külviga, siis ka seda saab rakendada. Külvisügavus peaks jääma vahemikku 1-1,5 cm.
Väetamise mõju saagikusele on uuritud METK-i vanemteadur Valli Loide poolt Kuusiku katsekeskuses 2022. aastal. Saadud tulemused on sellised:
Joonised: Kanepi ’Estica’ katsetulemused Kuusiku katsekeskuses, 2022
Külvinormiks võiks olla 120-130 idanevat tera/m2 , see on olenevalt külviseemne tuhande tera massist ja idanevusest enamasti 30 kg/ha ümber.
- Peale külvi eraldi rullimine mõjub mineraalmuldadel pigem halvasti. See ei tähenda, et külvikul ei tohiks olla tihenduseks rulli või ratast, mis seemne mullaga kontakti vajutab vaid seda, et eraldi rullima minek peale külvi mõjub kindlasti kehvasti.
- Tehnoradasid külvamisel planeerima ei pea kuna pritsida kanepit millegagi tarvis pole, samuti peaks väetamine olema tehtud enne külvi või külviga samaaegselt.
Mahekanep või tavakanep?
Mõlemad viljelusviisid on võimalikud. Seni on maheda kanepiseemne hind olnud oluliselt kõrgem kui tavaviljeluses kasvanud kanepiseeme. Olenevalt aastast on tavapõllumajanduses kasvatatud kanepiseemne hind suurusjärgus 1000-1200 €/t ja mahekanepiseemne hinnad 1700-1900 €/t. Nagu ka teiste üheaastaste põllukultuuride puhul on enamasti tavaviljeluses saagid kõrgemad. Põhiteguritena on tavas efektiivsemad ja ökonoomsemad umbrohutõrje võimalused ning muidugi ka laiem valik lubatud väetisi.
Kanepi saagikus võib varieeruda põldude, tootjate ja aastate lõikes väga suuresti. Katsetingimustes on saadud väga erinevaid saagikuse tulemusi, kuid tootmistingimustes on keskmised saagid tavas 0,7-1,2 t/ha ja mahedas 0,4-1,1 t/ha.
Kirjutame kanepist peatselt jälle: kanepi koristusest, sorteerimisest, kuivatamisest, töötlemisest jne.
Toimetas: Hanna Tamsalu, METK
