Mulluse märja suve ja sügise tõttu jäi paljudel kartulikasvatajatel osa saaki põllule ning salve jõudnud mugulad ei tahtnud hästi säilida. Seepärast usuvad Viljandimaa suuremad kasvatajad, et üsna pea napib turul kodumaiseid kartuleid ning nende hind asub tõusuteele.
Mullune saak oli Kolga-Jaanis asuva osaühingu Koorti Kartul esindaja, Eeriksaare talu peremehe Märt Laansalu sõnutsi Eestis isegi hea, aga raskete tingimuste tõttu jäi osa koristamata — Koorti Kartulil vähemalt kümnendik põldudest.
Soomes jäi Märt Laansalu teada maha veel rohkem saaki, sest paljudes piirkondades sadas maha rekordiline vihmahulk. Seega on talvel väga palju Eesti, Leedu ja Läti kartulit vuranud põhjanaabrite juurde.
Talve järel saabub kooreriisumise aeg
«Et suur osa saagist koristati oktoobris või novembris väga märgade oludega, nõrgenes ka mugulate säilivus,» rääkis Märt Laansalu. Liiati ei ole tema sõnutsi paljudel Eesti kasvatajatel nii häid hoidlaid, et saaki suveni kvaliteetsena hoida. «Jaanuarini ei ole muret, aga talve lõpuosas läheb keeruliseks. Usun siiski, et rahvas ainult makarone sööma ei pea.»
Sürgaveres asuva osaühingu Westi Kartul tegevjuht Maido Saarman ütles, et kohaliku kartuli hinna kerkimine kevadel on põllumehele niinimetatud kooreriisumise aeg.
«Tootjatel peab ka helgeid hetki olema — eelmise raske suve kompensatsiooniks,» lausus Märt Laansalu. Ta arvas, et eestlaste üldisele rahakotile kartuli hinna ajutine kerkimine siiski suurt põntsu ei pane. «Enamiku perede eelarvet ei mõjuta eriti, kas kilogramm maksab 30 või 60 senti. Tihti rändab poekotti märksa lihtsamalt pakk nätsu kui kilo kartulit.»
Välismaist müüakse kodumaise sildi all
Tootjate sõnutsi on soovijatel kindlasti võimalik osta odavamalt lõuna poolt pärit kartulit. Maido Saarmani andmetel juhtub hinnaerinevuse tõttu tihti, et välismaalt saabunud mugulaidki pakutakse kodumaise pähe. Lihtsal vaatlemisel seda pättust tema kinnitusel tuvastada võimalik ei ole. Ainus kindel variant on osta otse talunikult.
Küsimusele, miks peaks eelistama kodumaist kartulit, vastas Märt Laansalu, et esmalt võiks mõelda ökoloogilisele jalajäljele ehk sellele, kui palju maksab koormatäie kartulite vedamine näiteks Poolast Eestisse ning milline kogus kütust selleks kulub. Eesti kartuli ostjal on soovi korral võimalik tuvastada, milliselt põllult see pärineb ning mida sellega on tehtud. «Öeldakse ka, et põhjamaine, meie suviste pikkade päevadega kasvanud kartul on parema maitse ja kvaliteediga,» märkis Laansalu.
Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli õppetalu juhataja Riho Kala ei usu, et Eesti kartulit tänavu napiks.
«Meie õppetalu hoidlates on kartul säilinud väga hästi, isegi tavalisest paremini,» rääkis ta. Mõnel suurel kasvatajal on kartul juba otsas, aga midagi katastroofilist kindlasti ei ole ega tule.»
Egon Valdaru, Sakala (13.04.2013)
