Euroopa Komisjon avaldas üleeile meetmepaketi, mis sisaldab muu hulgas ka seemnete müügi uut korraldust. Skeptikud osutavad, et uus reeglistik võib välja suretada Eesti vanemad aed- ja teraviljasordid.
ELi mitme liikmesriigi esindused ja organisatsioonid näevad uues seemnedirektiivis samuti agraarkontsernide aastatepikkuse lobi töö tulemust, mis muudab jõustumise korral (2016. aastal) isegi potipõllumeestel seniste põlis- ja rahvaselektsioonisortide seemnete müügi illegaalseks.
Eelnõu esitas suur firmade endine esindaja
Avaldatud seemnemääruse (EU Plant Reproductive Material Law) taga on tervise- ja tarbijaküsimuste Euroopa Komisjoni peadirektoraat SANCO ning lobiorganisatsioonid, kes esindavad selliseid suurkorporatsioone nagu AstraZeneca, Monsantoja Bayer. Soome meedia väitel töötas aga seemnedirektiivi eelnõu esitanud SANCO ametnik Isabelle Clement-Nissou veel hiljuti seemnetööstuse suurkorporatsioone esindava lobiorganisatsiooni rahvusvaheliste suhete juhina.
ELi riikidest on määruse eel nõu vastu valju protesti avaldanud Austria ning vastuseisu on avaldanud ka Euroopa Komisjoni põllumajanduse peadirektoraat DG AGRI ja keskkonna peadirektoraat DG ENVI.
Kui uue eeskirja autorite väitel läheb väikeettevõtjate ja eraaednike elu kergemaks, siis asjaosalised näevad valmivas regulatsioonis oma tegevusele pigem ohtu.
Austria keskkonnakaitseorganisatsiooni Arche Noah kõneisiku Iga Nizniku sõnul toob see kaasa selle, et vanad aedviljad, aga ka vanad teraviljasordid hakkavad aedadest ja põldudelt kaduma. Soomes põlissortide propageerija Maatiainen ry hinnangul on aastasadade jooksul kohalike tingimustega kohanenud põlissordid osa meie kõigi kultuuripärandist.
Registrisse pääsemiseks peavad aga sordid vastama paljudele kriteeriumidele, mis lähtuvad nüüdisaegsete hübriidsortide loogikast ning millele väga paljud põlissordid ei vasta. Samuti tuleb registrisse pääsemiseks viia läbi kulukad katsed ning registris olemise eest maksta iga-aastast tasu. Oma pöördumise saatis Eestist valitud Euroopa Parlamendi saadikutele ka vanade põlissortide kaitsja ja propageerija, MTÜ Maadjas juhatuse liige Annika Michelson, hoiatades seemne kasvatuse monopoliseerimise ohu eest. Saadikud olevat lubanud asjal silma peal hoida.
Eraaedu uus määrus ei puuduta
«Praegu oskan ma öelda, et tegemist on väga olulise dokumendiga,» sõnab bioloogja keskkonnakaitsja Alex Lotman ja arvab, et kulub vähemalt nädal eelnõu kriitiliseks läbitöötamiseks. Lotman on aastaid seisnud kohalike tootjate huvide eest ning paljas tanud rahvusvaheliste suurkontsernide isekaid ambitsioone.
«Taimse paljundusmaterjali kasutamist eraaedades ELi õigus aktides ei käsitleta ning eraisikud saavad jätkata taimse materjali ostmist ja nende seemnete müümist väikestes kogustes. Kõik mittekutselised käitlejad (nt eraisikust aednikud) võivad vahetada seemneid muude eraisikutega, ilma et seda reguleeritaks plaanitava määruse eeskirjadega,» annab Euroopa Komisjoni Esindus Eestis teada. Ka polevat põliste sortide registreerimiseeskiri nii range, kui kardetakse. Selle puhul ei nõu ta katsetamist ega muude õigus aktiga kehtestatud nõuete täitmist. Samuti vähenevat halduskoormus väikeettevõtjatel, kes võivad nišituru materjalina igat liiki paljundusmaterjali registreerimata turustada. «Mikroettevõtjad on Euroopas need talud, kus ei tööta rohkem kui 10 inimest ja aastakäive ei ületa kahte miljonit eurot,» selgitab ka Annika Michelson, andes mõista, et suur osa Eesti talupidajaid peaks mahtuma uue eelnõu soodustsooni.
Eesti põllumajandusministeeriumi taimse materjali büroo juhataja Kristiina Digryte sõnul on eelnõu sisu puudutavad arutelud eilse tutvustamise järel alles algamas.
«Eelnõu puudutab ainult paljundusmaterjali tootmist ja müüki ehk turustamist,» ütleb Digryte. «Selle eesmärk on tagada, et tarbija võiks olla kindel, et müügil olev sort on ka tegelikult see, mida ta väidetakse olevat.»
Praegu kehtiva taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse kohaselt ei tohi Digryte sõnul turus tada sorte, mis pole võetud üht sesse põllu- või köögiviljakultuuride sordilehte või puuvilja- ja marjakultuuride korral pole registreeritud. «Kõik sordid, mida soovitakse turustada, peavad praegu olema võetud Eesti sordi lehte ning seeläbi ka automaatselt Euroopa Liidu põllu- ja köögivilja kultuuride sordilehte. Eestis ka sutatavate sortidega siinkohal praktiliselt probleemi ei ole, nad on vastavates registrites juba registreeritud,» räägib Digryte. «Euroopa Komisjoni esindaja sõnul tehakse uues eelnõus erandid nn nišitoodete turustamisele ning võimaldatakse väikepakendites müüa registreerimata sorte.»
«Kui vaadata eelnõu saamislugu, siis varem reguleeris seemne te valdkonda väga palju erinevaid ELi direktiive, mis tähendas seda, et iga liikmesriik kehtestas neile vastavalt oma maal ise oma reeglid,» ütleb Jõgeva Sordiaretuse Instituudi asedirektor Pille Ardel. «Kuna aga seemnete vaba liikumine käib üle Euroopa Liidu, siis võib soovis turgu korrastada näha muidugi positiivset. Nüüd peavad huvigrupid, keda asi puudutab, värske eelnõuga tutvuma ja oma ettepanekud põllumajandusministeeriumile esitama. Praegu see töö alles algab.»
Põlised taimed ehk maasordid
Maasordid on taimed, mis on kohanenud kohaliku kliimaga. Nende väärtus on looduse mitmekesisuses, nende geneetilisuses ja kultuurpärandis.
Põlised sordid on kujunenud inimese ja kohaliku looduse koostöös ja on hästi kohastunud kohaliku kliimaga. Neid on lihtne paljundada ja nende sordisisene mitmekesisus on suur. Põlissorte tuleb alati käsitleda ka kui kultuuriväärtust. Oluline on säilitada põlissortide omal ajal inimese poolt väärtustatud omadused ning samuti ka saagi traditsiooniline kasutamine. Nimetagem mõningaid põliseid taimi Eestis: kuke kannus, käoking, kurekell, seebilill, öölill, kellukas, kassinaeris, pelargoon, kartul, rabarber, naeris, aeduba, murulauk, jaanirukis, humal, sõstrad, tikrid, õuna- ja pirnipuud. põlised sordid on näiteks Sangaste rukis, Tahkuranna kurk ja Peipsi sibul. Taime võib pidada põliseks, kui ta on kohalikus kliimas kasvanud rohkem kui 50 aastat.
Allikas: MTÜ Maadjas
Juhan Haravee / Sander Silm
Õhtuleht, 08.05.2013
