27. juulil 2021 toimus Eesti Maaülikoolis katmikala tehnoloogiate esimene infopäev, kus tutvustati erinevaid Eesti tingimustesse sobivaid kasvuhoonetüüpe ja tehnoloogilisi lahendusi köögiviljade kasvatamiseks.
- Katmiktehnoloogiate esimese infopäeva slaidesitlusega saab tutvuda SIIN.
- Katmiktehnoloogiate teisel infopäeval tutvusti tehnoloogiaid lillekultuuride kasvatamiseks- 3. august Raplamaal.
Kasvuhoonete tüübid
Kasvuhoonete tüübid köögiviljade kasvatamisel võivad olla järgmised: tunnelkasvuhoone, plokk-kasvuhoone, kergtunnel, plokk-kergtunnel. Kasvuhoone tuleks valida järgmiste kriteeriumite alusel:
– Aastaringne või hooajaline kasvatus
– Konstruktsiooni lumekoormus (kui on aastaringne)
– Tarvikute riputuskoormus (taimed, kastmispoomid jne)
– Kasvuhoone asend (põhja/lõuna suunas)
Tunnelkasvuhoone ja plokkkasvuhoone
Traditsiooniliselt on kasvuhooned olnud kaetud klaasiga, tänapäeval kasutatakse rohkem kahekordset kilet ning polükarbonaati. Katuse hari võik ideaalis olla 27 kraadise kaldega, kuna siis voolab kondents maha, mitte taimedele.
Kasvuhoone jahutamiseks on võimalik kasvuhoonele paigaldada ühe- või kahepoolne katuseluuk, külgõhutus ehk roll-up või otsaluuk. Otsaluuk avaneb ülevalt, et soe õhk saaks sedasi kasvuhoonest väljuda. Külgõhutuse puhul saab rullida kasvuhoone küljed (ühe või mõlemad) üles, et tekiks õhuliikumine läbi kasvuhoone.
Katuseluugid paigaldatakse kasvuhoone peale, et tekkiv kondents voolaks mööda kasvuhoone välisseina alla. Kahepoolse katuseluugi puhul saab tuulesuuna järgi avada vastavalt vajadusele ühe või mõlemad pooled. Ühepoolse katuseluugi paigaldamise puhul tuleb võtta arvesse piirkonnas enam esinevat tuule suunda.
Aastaringse kasvuhoone korral tuleb olla valmis lumekoormusteks ning vastavalt sellele valida materjalid ja kasvuhoone tüübid.
Allikas: BalticAgro slaidesitlus
Allikas: BalticAgro slaidesitlus
Kergtunnelid ja plokkkergtunnelid
Kergtunnelid on enamasti mõeldud hooajaliseks kasutamiseks ning kaetud ühe või kahekordse kilega. Kergtunnelitel ei ole õhutusavasid, kuid vajadusel saab küljed üles tõsta.
Kasvuhoone ehitamisel tuleb kinni pidada ehitusseadusest – vastavalt kasvuhoone suurusele ja tüübile tuleb teha ehitisteatis või saada ehitusluba.
Küttelahendused ja eneriasääst
Allikas: BalticAgro slaidesitlus
Vesiküte kinnitatakse üldiselt seintele või rennidele, vahest ka lae alla.
Kalorifeeri võib kasutada koos teiste seadmetega näiteks CO2 lisamisel, kus kalorifeer aitab CO2-l õhuga seguneda ja jaotuda ühtlasemalt. Samuti saab seadmega õhku jahutada ja soojendada. Võib kasutada pelletkatelt, mille suurus ja arv oleneb köetava ala suurusest.
Õhksoojuspumba kasutamisel tuleks mõelda taastuvenergiaallika (näiteks päikesepaneelide) peale, et hoida kulud madalad. Kasumlik on see pigem suveperioodil, kuna talvel on päikest vähe ning paneelid ei tooda piisavalt energiat. Olemas on ka polükarbonaadi päikesepaneelid, mis on kallid, aga mida saab paigaldada kasvuhoone katusele. Paneelid lasevad läbi päikest, kuid samal ajal toodavad ka päikeseenergiat. Küsimus on ainult tasuvusajas: kui kiiresti ja kas see tehnoloogia ennast ära tasub Eesti kliimas.
Varjutuskardinad paigaldatakse lae alla. Energiasäästu mõttes on varjutuskardinad kasumlikud – talvel hoiavad kardinad pimedal ajal soojust hoones kauem kinni. Suvel jällegi aitavad hoone jahedamana hoida ning palaval suvel ei pea jahutusele väga palju energiat kulutama.
Parim lahendus
Ühtset parimat lahendust ei ole. See, mis sobib ühe põllumaale ei sobi teisele.
Väga palju oleneb kasvuhoone tüüp asukoha omadustest ning kasvatatavate köögiviljade või taimede kasvuks vajalike tingimuste tagamisest. Kindlasti tasub eelnevalt läbi kaaluda erinevad variandid ning leida enda jaoks kõige sobivam, kuluefektiivsem ja energiasäästlikum kooslus.
Infopäeva korraldas Eesti Maaülikooli aianduse õppetool.
Ettekandeid tegid Kaidar Kivi, Roland Rool (Baltic Agro) ja Priit Põldma (EMU)
Artikli koondas Karmen Ibus, Põllumajandusuuringute Keskusest
Infopäev toimus MAK 2014-2020 meetme „Teadmussiirde pikaajaline programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas“ aianduse valdkonna raames; Rahastamisallikas: Euroopa Maaelu Põllumajandusfond (EAFRD).
Lisaks artikleid:
- Kasvuhoone | Kuhu paigutada? Kui suur? Mis materjalist? (https://kodus.ee/artikkel/kasvuhoone-kuhu-paigutada-kui-suur-mis-materjalist)
- Kuidas valida vastupidav ja soe kasvuhoone? Taimemajad on muutunud üha targemaks (https://kodus.ee/artikkel/kuidas-valida-vastupidav-ja-soe-kasvuhoone-taimemajad-muutunud-uha-targemaks)
- Näpud mulda põnevas kasvuhoones! (https://ehitusest.ee/uudis/2018/06/18/kasvuhoone-valimine/)
- CFM kasvuhooned (http://horticom.ee/wp-content/uploads/2016/07/CMFCULTURES_small.pdf)(PDF)
Teemakohased projektid:
- Smartprotect koduleht ja ülevaade
- BRESOV koduleht
- Eufruit koduleht ja avalik andmebaas
