Paar aastat tagasi aktiivseid arutelusid esile kutsunud liikuv tapamaja on märkamatult Soomest Eestisse jõudnud ja ootab praegu kusagil Raplamaal töö alustamiseks vajalike dokumentide vormistamist.
Liikuva tapamaja projekti aruandes, mis möödunud nädalal põllumajandusministeeriumile saadetud, tõdeb Eestimaa talupidajate liidu peadirektor Kaul Nurm, et põhiline probleem tapamaja töölerakendamisel on turusituatsiooni oluline muutus võrreldes ajaga, mil tapamaja ehitamine päevakorda tõusis, kirjutab Saarte Hääl.
Käimas on intensiivne elusloomade eksport Türki ning lammaste eksport Lätti, Taani ja Saksamaale. Koos sellega on tõusnud ka elusloomade eest makstavad hinnad, mistõttu kohalikel tapamajadel on raskusi Eestis tootjatelt tapaloomade saamisega. Liikuvale tapamajale on proovitud tööd leida Türgi ekspordi osas, kuid Türgi importöörid pole huvitatud tapmistöö tellimisest liikuvalt tapamajalt.
Majanduslik analüüs näitab, et mitmed eelised, mida liikuv tapamaja liha kvaliteedile juurde annab, vähendavad selle majanduslikku tasuvust.
Avalikusele praegu teadmata kohas paiknevat tapamaja vaatamas käinud Rapla veterinaariakeskuse töötajad pole tapamaja ehitanud Soome firma koostatud enesekontrolliplaaniga rahul. Kuna Eestis ei tea keegi, kuidas liikuv tapamaja töötab, oodatakse kohapeale soomlasi, kes teevad veterinaarametnike juuresolekul kontrolltapmise ja koostavad Eesti veterinaaride nõudmistega kooskõlas uue enesekontrolliplaani.
Aive Mõttus, Maaleht (18.02.2013)
