Värske Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuringu andmetel on elanike keskkonnaalased teadmised paranenud. Järjest levinum on mõistmine, et keskkonnahoidmine pole vaid tagajärgedega tegelemine, vaid ka kahjusid ennetav käitumine.
Allikas: Kliimaministeerium. 1. november 2024
Keskkonnateadlikkuse uuring näitab, et Eesti inimeste teadlikkus on paranenud paljudes aspektides, sh teadlikkus kliimamuutuste tagajärgedest ja võimalustest neid leevendada.
“On rõõm näha, et kahjude ennetamise vaates on keskkonnaprobleemide mõistmine muutunud süsteemsemaks. Näiteks on oluliselt suurenenud nende inimeste osakaal, kes oma igapäevase keskkonnahoidliku tegevusena tõid välja tarbimise piiramise – kui 2018. aastal piiras tarbimist 4%, siis nüüd 24% vastanutest ,” ütles Kliimaministeeriumi rohereformi osakonna juhataja Eili Lepik.
Kuigi keskkonnateadlikkus on üldiselt paranenud, ei ole keskkonnahoidlik käitumine võrreldes 2022. aastaga märkimisväärselt kasvanud. Uuringu koostajad Turu-Uuringute ASist ja Tallinna Ülikoolist ütlevad, et keskkonnahoidlik käitumine pole praegu prioriteetne, sest järjest on Eestit räsinud kriisid: koroonakriis, Vene-Ukraina sõda ning üldine majanduslangus.
Esmakordselt viitavad andmed sellele, et inimeste keskkonnahoidlike käitumiste profiilid on mõnevõrra erinevad ja need on ilmselt kantud selgemast keskkonnahoidlikust maailmavaatest. Eristuvad loodushoidlikke-sotsiaalseid, kliimahoidlikke ja ressursisäästlikke käitumisi eelistavad inimesed. See võib viidata, et keskkonnahoidlikud käitumised hakkavad inimeste jaoks ähmasest ja juhuslikust käitumiste kogumist muutuma selgemaks, muude väärtuste ja maailmavaadetega kooskõlas olevateks käitumiste kogumiteks.
“Eelnevast joonistuvad välja keskkonnahoidlikkuse eeldused: teadmised, küpsemad epistemioloogilised uskumused, seotus loodusega ning motivatsioon. Uuringu tulemuste kohaselt inimese sissetulek ja haridustase käitumist ei määra,” võtab Lepik käitumise mõjutajad kokku. Murekohana peegeldab uuring levivat eksiarvamust, nagu keskkonnahoidlik käitumine oleks kulukas. “Samas näiteks on väiksem tarbimine, toiduraiskamise vähendamine ja autovabad liikumisviisid võimalused keskkonnahoidlikult toimetada ning samas kulusid kokku hoida,” ütles Lepik.
Elanike keskkonnateadlikkuse uuringuid on Kliimaministeeriumi tellimusel läbi viidud kaheaastase intervalliga alates 2010. aastast. Üle Eesti küsitleti veebi teel 1010 vastajat. Vastasid inimesed vanuses 15-74.
Kuidas veenduda, et tootjate rohelubadused on usaldusväärsed?
Allikas: Roheportaal 02.11.2024 (tasuline artikkel)
Vaid paari aasta pärast ei saa tootjad enam suvalisi roheväiteid pakenditele lisada. Kuidas seni teha kindlaks, et ostetavad tooted on keskkonnasõbralikud, kirjutab kliimaministeeriumi rohereformi osakonna juhataja Eili Lepik
Paljudelt toodetelt leiab lubadusi stiilis „keskkonnasõbralik“, „roheline“ jne. Millised neist lubadustest on tõesed ja millised lihtsalt ilusad sõnad?
Sama küsimus vaevab kogu Euroopat. Olukorra paremaks mõistmiseks tellis Euroopa Komisjon 2020. aastal uuringu, kus selgus, et 150 uuritud tootest enam kui pooltel olid kirjas eksitavad väited. Selleks, et taolise rohepesuga võidelda, võeti Euroopa liidus vastu tarbijate võimestamise direktiiv, mis 2026. aasta kevadest keelab ära kõigi tõendamata üldiste keskkonnaalaste väidete tegemise. See aitab olukorda oluliselt selgemaks teha. Kuniks direktiivi veel pole, tasub aga otsida toodetelt ökomärgist.
Praeguseks on Eestis ELi ökomärgis väljastatud 1700 tootele, peamiselt kodukeemia ja värvide valikust. Euroopas on märgis väljastatud enam kui 98 000 tootele, mida samuti meie poodidest leida võib. Tasub toodetelt ökomärgise lillekest otsida.
Kliima- ja keskkonnateadlikkuse kursused
Allikas: Roheportaal, 2.11.2024
Augustis toimunud „Rohepöörase“ taskuhäälingusaate salvestusel märkis värske kliimaminister, et ministeerium algatab kõrgemad keskkonna- ja kliimateadlikkuse kursused, et ühiskondlik arutelu oleks selles valdkonnas kõrgel professionaalsel tasemel. Kursus hakkab olema midagi seesugust nagu kõrgemad riigikaitsekursused.
Kellele saavad kõrgemad keskkonna- ja kliimateadlikkuse kursused kohustuslikuks, kellele rangelt soovituslikuks või vabatahtlikuks, mida täpsemalt näeb õppekava ette ning mis on kursuste eelarve, ei olnud ministeerium suvel veel valmis täpsustama. Nüüdseks on selgeks saanud, et kursuseid rahastatakse peamiselt EL-i struktuurivahenditest. Kursuse korraldamise kulu on suurusjärgus 30 000 eurot, millest riigi kaasfinantseering on 15%.
Sisu veel arendatakse.
Kliimaministeeriumi osakonna juhataja Eili Leppik ütles, et kõrgemad kliima- ja keskkonnateadlikkuse kursused on veel täpsemalt arendamisel. „Oleme seisukohal, et kursused peavad lähtuma tänapäevasest õpikäsitlusest, et nende mõju maksimeerida. Kursuste kokku panemisel töötame koos hariduspsühholoogiga ning loodame juba uue aasta alguseks plaani paika saada. Esimene kursus toimub kevadel, täpne aeg oleneb välisesinejate kalendritest,“ selgitas Leppik.
Kursusele kutsutakse otsustajad üle Eesti. Osalejate ring saab ministeeriumi sõnul olema mitmekesine, sest puudutavad pea kõiki eluvaldkondi ning seega peavad ka kõik läbi mõtlema, kuidas muutustega kohaneda. Kursused annavad selleks vajalikud teadmised, kinnitas Leppik. Ministri sõnul mõjutab elluviimist ja poliitilise diskursuse kujunemist suuresti see, kuidas ühiskond keskkonna- ja suhtub. „Riikides, kus ka meedias toimub debatt teaduspõhistel alustel ning on professionaalne ja tasakaalustatud, tekib vähem poliitilist polariseeritust,“ selgitas minister uuringutele viidates. „Sel juhul on ühiskonnal rohkem teadmisi ja rohkem tunnet, et nad on osalised kõiges, mis toimub,“ ütles Alender. „See on ülioluline.“
Kursused on muu kõrval üks meetmeid, millega aidata Eestil jõuda 2050. aastaks , selle eesmärgi on riigikogu sätestanud põhialustes. „Kuidas me sinna jõuame, selles on igaühel oma roll,“ märkis minister saates. toetavaid koolitusprogramme, sealhulgas kõrgemaid keskkonna- ja kliimakursusi ning riigiametnike kursusi, on mainitud ka 2024.–2027. aastaks koostatud keskkonnakaitse ja -kasutuse programmis. Programmi kohaselt koolitatakse kõrgematel keskkonna- ja kliimakursustel otsustajaid, arvamusliidreid ja eri valdkondade esindajaid.
