Kestlik põllumajandus ja töötervishoid

Mis on ühist õhul, veel, mullal ja põllumehel? Nende kõigi tervist on vaja hoida!
Töötervishoid on kestliku põllumajanduse vältimatu osa. Põllumajandustootja tervis on oluline ressurss, mida säästa.

Konverentsil “Tervisekaitse ja töötervishoid jätkusuutlikus põllumajanduses” Taanis olid arutluse all meie põllumajandustootjate heaolu ja vaimne tervis, zoonooside leviku tõkestamine, põllumajandustolmu ja pestitsiidide mõju töötajate tervisele, ja näiteks see, kuidas vähendada õnnetusi loomadega töötamisel.

Uudiseid tervishoiutöötajatele

Põllumajandustootjate töötervishoius on endiselt kitsaskohaks, et puudub ühtne süsteem tööga seotud õnnetuste ja haigestumiste diagnoosimiseks ja registreerimiseks. Ühtlustatud standardite puudumine teeb keeruliseks andmete kogumise ja analüüsimise ning see omakorda efektiivsete ennetusmeetmete välja töötamise.

Võrreldes varasema ajaga on olukord siiski paremaks läinud. Näiteks 1919 aastal olid Rahvusvahlise Tööorganisastiooni ILO standardites põllumajandustöötajate terviseriskidena välja toodud vaid Siberi katk ja pliimürgistus. Spetsialistide jõupingutuste toel on põllumajanduses töötavate inimeste tervise kaitseks olulisi dokumente ja kokkuleppeid täiendatud ja uuendatud.

Oluliseks sammuks on hiljuti SACURIMA projekti kaastööl põhjalikult uuendatud Rahvusvahleine haiguste klassifikatsioon ICD 11, mis pöörab senisest rohkem tähelepanu põllumajandussektori jaoks olulistele kutsehaiguste tekkepõhjustele. Värskendatud peatükid käsitlevad pestitsiidide, müra, mehhaanilise vibratsiooni, päikesevalguse, äärmuslike temperatuuride ja mitmete bioloogiliste mõjurite rolli tööga seotud haiguste tekkel.

Proffessor Claudio Colosio Milano ülikoolist avaldas lootust, et meditsiinitöötajad saavad uuenenud juhiste abil tulevikus paremini diagnoosida ja klassifitseerida kutsehaigusi just maaelanikonna ja põllmajandusega seotud töötajate seas. Vaata prof Claudio Colosio ettekande videosalvestust.

Põllumajandustolmu kahepidine mõju

Dr Torben Sigsgaard Arhusi ülikoolist on aastaid uurinud põllumajandustolmu mõju valdkonnas töötavate ja tegutsevate inimeste tervisele.

Põllumajanduses töötavad inimesed puutuvad palju kokku erineva orgaanilist päritolu tolmuga, mis võib neile põhjustada tõsiseid terviseprobleeme. Põllumajandustolmu teke ei ole viimase 30 aasta jooksul oluliselt vähenenud. Tolmuga seotud haigused, eriti astma, on mõjutatud tolmu konsetratsioonist ja kokkupuute kestusest, seepärast on oluline leida võimalusi tolmuga kokkupuutumise vähendamiseks. Inimesed, kes tööl põllumajandustolmuga kokku puutudes haigeks jäävad, võivad minna valdkonna jaoks kaduma, kuna on sunnitud tervislikel põhjustel töökohta vahetama.

Teisalt on uuringud näidanud, et maal taludes üles kasvanud lastel, kes puutuvad kokku erineva orgaanilise tolmuga segedamini, kui linnalapsed, on oluliselt vähem allergiaid ja kroonilisi haigusi. Arvatakse, et see on seotud tolmu mikrobiloogilise mitmekesisusega, mis talumajapidamistes on oluliselt suurem, kui mittepõllumajanduslikes majapidamistes.

Oma ettekande võttis dr Sigsgaard kokku soovitusega harida immuunsüsteemi, kuid teha seda mõistlikul viisil. Vaata Torben Sigsgaardi ettekande videosalvestust.

Vaimse tervise hoidmise olulisus ja keerukus põllumeeste seas

Läbi mitme ettekande oli konverentsil juttu põllumjandustootjate heaolust ja vaimsest tervisest. Oluine sõnum on see, et heaolu edendamine edendab ühtlasi ka töötervist ning aitab ennetada haigestumisi ja õnnetusi. Juttu oli ka sellest, et talupidajad on omamoodi rahvas, kes armastab omadega ise hakkama saada ja abi hästi vastu võtta ei taha.

Põllumajandustootjate tervis ja tööohutus on viimastel aastakümnetel paranenud tänu teadusuuringutele, haridusele, turvalistele töövõtetele ja korralikult projekteeritud seadmete kasutamisele. Põllumajandustootjate vaimse tervisega ei ole aga piisavalt tegeldud. Põllumajandustootjaid sureb enesetappude tagajärjel rohkem kui talupidamisel saadud füüsilistest vigastustest.

Isiksuseomadused, mis teevad põllumajandustootja edukaks, võivad olla samal ajal riskiteguriteks nende käitumse kujunemisel. Põllumajandustootjaid iseloomustavad iseendaga hakkama saamine, võime taluda suuri tagasilööke ja riskide võtmine. Need omadused võivad muuta välise abi ja nõuande vastuvõtmise põllumeeste jaoks raskeks. Lisaks on vaimse tervise teemad endiselt tugevalt seotud negatiivsete stigmadega. Oluline on toetada põllumeeste enesarengut ja mõista, et inimesed on põllumajanduses samasugune hoidmist vajav ressurss nagu muld, õhk või vesi. Mitmetes riikides on tehtud algust põllumeeste vaimse tervise ja heaolu edendamise programmidega (Iirimaa, Inglismaa, USA, Rootsi). USAs ja Kanadas on põllumeeste enesetappude arv viimasel ajal õnneks langeud hoolimata COVIDiga kaasnenud survest.

Eestis on igaühel võimalik esmast teavet vaimse tervise murede kohta saada veebilehelt Peaasi.ee.

Säästev põllumajandus rajaneb põhimõttel, et kasutusse võetud sisendid tuleb jätta vähemalt sama heasse, kui mitte paremasse seisukorda, kui need olid enne kasutusele võtmist. Michael R. Rosmann, talupidaja ja kliiniline psühholoog USA kirdeosariikide tööohutuse ja töötervishoiu keskuset New Yorgis, tutvustas mõtet, et põllumajandustootja tervis, seal hulgas vaimne tervis, peaksid säästliku põllumajanduse kontekstis saama samasuguse kohtlemise osaks, kui muud sisendid.

Vaata Michael Rosmanni ettekande videosalvestust!

Kliimamuutustega kaasnevad terviseriskid

Põllumajandus sõltub ilmast enam kui ükski teine valdkond, suur osa põllumajanduslikest töödest tehakse välitingimustes. Kliimamuutused võivad mõjutada põllumeeste tervist väga otseselt ja vahetult ning kaudselt läbi lisanduva stressi ja töökoormuse.

Eurooplased, seal hulgas eestlased, ei ole kuumade ilmadega hästi kohanenud. Suur on veetustumise, kuumastressi ja kuumarabanduste oht. Kuumade ilmadega väheneb isikukaitsevahendite kasutamine, kuna nendes on palav ja umbne töötada.

Väljas päikeselõõsas töötamine suurendab nahavähi, silmakahjustuste ja päikesepõletuse riski ning kurnab immuunsüsteemi. Töö ümberkorraldamine päeva jahedamatele osadele on üks võimalik lahendus, kuid võib endaga tuua pikemad tööpäevad või topeltvahetused, mis ei lase piisavalt puhata.

Kuival maastikul on rohkem tolmu, metsatulekahjudega kaasneb suits. Sagenenud kuumalainetega kaasnev kuumastress võib suurendada teiste põllumajandustootjaid kimbutavate haiguste, näiteks kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse esinemist.

Äärmuslike ilmastikunähtustega kaasnevad kaotused põhjustavad leina, suurendavad postraumaatilise stressisündroomi PTSD ja suitsiidi ohtu. Kahjude likvideerimine on omakorda tavapärasest erinev ja ohtlik töö, millega kaasnevad uued seni teadustamata riskid.

Üksteiselt õppimiseks võiks rohkem olla rahvusvahelist koostööd ja võrgustumist. Positiivse näitena tõi dr Martina Jakob välja Saksamaa nahavähi ennetamise kampaania, milles kutsuti üles kõiki välitingimustes töötavaid inimesi end kord aastas nahavähi suhtes kontrollima. Vaata Martina Jakobi ettekande videosalvestust!

Rohelepe ja terviseühtsus (One Health)

Huvitava ettekande Hollandi põllumajanduse edu võtmeteguritest ning osade põllumajandustootjate vastuseisust roheleppele tegi rahvusvahelisest töötervishoiu õppimise ja arendamise fondi LDOH vanemkonsultant Gert van der Laan.

Et intensiivseid tootmistavasid seostatakse keskkonna kahjustamise ja negatiivsete mõjudega inimtervisele, siis on roheleppel mõju ka töötervishoiu vaates. Kavandatud muutused toidutootmises peaksid muu hulgas parandama põllumajanduses töötavate inimeste tervishoidu ja tööohutust. Piirangud pestitsiidide ja väetiste kasutamisele ning heitkoguste vähendamise nõue panevad aga tootjaid muretsema toodangu taseme ja sissetulekute võimaliku vähenemise pärast ja nii on roheleppe eesmärkidele tunda ka vastuseisu. On oluline suunata valdkonda jõupingutisi teavitustöö, koostöö ja seadusandluse tasanditel. Vaata lähemalt ettekande videosalvestusest!

Loomadega seotud tööõnnetused veisekasvatuses – põhjused ja ennetamine

Põllumajandus on surmaga lõppevate tööõnnetuste arvult maailmas nukral esimesel kohal. Suur osa tõsistest õnnetustest leiavad aset töötamisel veiste või sigadega. Taani nõuandeteenistus SEGES ja Arhusi ülikool on pannud seljad kokku teadusprojektis, mis otsib võimalusi selliste õnnetuste ennetamiseks.

“Veiste asendamine kanadega oleks tööohutuse mõttes kasulik, kuid piima tootmisele mõjuks see halvasti.”

Kent Nielsen

Uurimistöö käigus selgitatakse välja, millised on õnnetuste juhtumise eeltingimused, et nende muutmiseks või parandamiseks soovitusi anda. Pojekt alles käib, senistest tulemustest andis ülevaate Kent Nielsen Arhusi ülikoolist.

Õnnetuste eeltingimused jagunevad kolme gruppi – loomade käitumisest, inimeste käitumisest ja töökeskkonnast tulenevad.

Riskitegurite hulka kuuluvad näiteks vähene uni, stress, kuulmiskadu, keerulised inimsuhted ja regulaarne ravimite tarvitamine. Kõige sagedamini sattuvad Taanis tõsistesse õnnetustesse vanemaealised mehed, kes on töös loomadega tegelikult kogenud.

Loomadega seotud tööõnnetustest suur osa on ennetatavad turvalisema töökeskkonna kujundamisega ning töö planeerimisel inimeste ja loomade käitumise parema arvestamisega. Vaata Kent Nielseni ettekande videosalvestust!

Taani tööinspektsiooni ettevõtete kontrollimise põhimõtted

Lars Nebel Møller Taani tööinspektsioonist tutvustas töökaitse olukorda Taani põllumajandussektoris: Iga ettevõte, kus on kasvõi 1 töötaja kuulub kontrollitavate ettevõtete hulka. Valiku tegemisel võetakse arvesse ettevõtte tegevusvaldkonda, kas on esinenud tööõnnetusi, töötajate arvu, riskitegureid, vihjeid. Vigade esinemisel lähtutakse sunnimeetmete rakendamisel vea tõsidusest – alati ei pea trahvima. Vaata ettekande videosalvestust!

Bioaerosoolide uurimine haiguspuhangute ennetamiseks

Põllumajandusloomad ja -linnud on mitmete haigustekitajate reservuaaariks ning pidevalt toimub teatav haiguste ülekanne loomadelt inimestele ning inimestelt loomadele. USAs Texsase Ülikoolis tegeletakse väga tõsiselt zoonootiliste haigustekitajate siirdumiste uurimisega, et ennetada uusi suuri zonootilist päritolu haigusepuhanguid. Hea meetod keskkonnas leiduvate haigustekitajate varaseks avastamiseks on õhuproovide kogumine bioaerosoolide avastamiseks. Bioaersoolid on õhus lenduvad taimset, loomset või mikrobiloogilist päritolu osakesed ehk aerosoolid. Ka põllumajandustolm koosneb suures osas biooaerosoolidest. Vaata dr Laura Pulscheri ettekande videosalvestust!

One Health e terviseühtsus on tervisekäsitlus, mis rõhutab inimeste, loomade ja keskkonna tervise sõltumist üksteisest.

Töötervishoiu edendamine erinevates riikides:

• Rootsi põllumajanduse töötervishoiu mudeli arengust ja tulevikuväljavaadetest tegi ettekande proffessor Peter Lundqvist Rootsi Põllumajandusülikoolist. Vaata tema ettekande videosalvestust!
• Taani nõuandeorganisatsiooni SEGES vanemspetsialist Christina Edstrand rääkis sellest, kuidas nad Taanis jõudsid põllumeestele tüütust paberimäärimisest kemikaalidega seotud riskianalüüsi tegemisel nutirakenduse CRisKA loomiseni. Rakendus loeb kemikaali pakendil olevat triipkoodi ning kuvab sellega töötamise ohutusnõuded. Rakendus on plaanis muuta kättesaadavaks ka inglise keeles. Vaata Christina Edstrandi ettekande videosalvestust!
• Poolas tegeletakse noorte hulgas tööohutuskultuuri edendamisega läbi videokonkursi My Vision Zero. Magdalena Wachnicka ettekande videosalvestust vaata siit!
• Dr Erich Koch Euroopa maaelanikonna sotsiaalkaitsega tegelevate organisatsioonide võrgustikust ENASP rääkis üldise heaolu edendamise olulisusest põllumajandustootjate seas. Parem psühhosotsiaalne tometulek aitab vähendada nii tööga seotud haigestumisi kui tööõnnetusi. Erinevates Euroopa riikides lähenetakse maa-elanikonna sotsiaalsele heaolule väga erineval moel. Vaata dr Erich Kochi ettekande videosalvestust!

Heaolu on mõiste, mis koondab enda alla nii vaimse kui füüsilise tervise, haiguste ja vigastuste puudumise, suhted tööl ja kodus, majandusliku kindlustatuse, võimalused eneseteostuseks ja arenguks ning palju muud. Heaolu võib olla nii subjektiivne, kui objektiivne.

Töötervishoiu väljakutsed madala ja keskmise sissetulekuga riikide põllumajanduses

Töötervishoiu väljakutsed madala ja keskmise sissetulekuga riikide põllumajanduses on erinevad väljakutsetest kõrge sissetulekuga riikides. Nepaali ja India olukorda tutvustasid oma ettekannetes Dinesh Neupane, Sashikala Chandrasekar ning laiema ülevaate andis dr Erik Jørs.

Põhilised mured on nendes riikides samad. Suur osa elanikkonnast tegeleb põllumajandusega, probleemideks on madal tootlikus, rasked töötingimused, vähene isikukiatsevahendite kasutamine, reguleerimata pestitsiidide kasutamine (ja regulatsioonide eiramine), igasugusete sotsiaalsete garantiide puudumine, puudub ametlik info tööõnnetuste ja nende põhjuste kohta, suur on lapstööjõu osakaal. Vaata Dinesh Neupane ettekande videosalvestust!

Eriti terav on pestitsiidide teema, kuna saadaval ja lubatud on väga mürgised taimekaitsevahendeid, mis mujal maailmas on keelatud; kaitsevahendid puuduvad või ei sobi kliimasse; palava kliima tõttu ei kasutata isikukaitsevahendeid isegi siis, kui need on olemas; pestitsiididega töötavad ja puutuvad kokku ka lapsed ja sünnitusealised naised; pestitsiidi jäägid ja pakendid visatakse loodusesse, pakendeid kasutatakse ka joogivee hoidmiseks, pestitsiidide doseeritakse üle jne. Vaata dr Erik Jørsi ettekande videosalvestust!

Eksoskeletid luu- ja lihaskonna haiguste ennetamiseks

Eksoskeletid on arenev tehnoloogia, mille abil on võimalik kaitsta töötajaid luu- ja lihaskonna haiguste ja vigastuste eest töökeskkonnas, mis nõuab raskuste tesialdamist või korduvate liigutuste tegemist. Välisskeleti moodustavad enamasti rakmed, elastsest materjalist ribad või vardad, mis võtavad osa jäseme või teisaldatava eseme raskusest enda kanda, muutes töö kergemaks ja lubades töötaja lihaseid vähem koormata. Põllumajanduses võiks välisskeletid kasutust leida näiteks lüpsjate töö kergendamisel, loomade asemete puhastamisel ja käsitsi söötmisel, viljapuude lõikamisel ja saaki täis kastide teisaldamisel. Vaata välisskelettide tutvustuse videosalvestust.

Konverentsi kokkuvõte

Ülevaate koostas Liina Ulm