Maaelu taskuhäälingud kirjeldavad maaettevõtlusega alustajatele tegevusega kaasnevaid võimalusi, aga ka ohte kogemuslugude kaudu.
Viimased aastad on hästi toonud nähtavaks kodumaise toidutootmise ja autonoomsete maamajapidamiste olulisuse. Huvi sektorisse siseneda on suur. Sama suur on küsimuste hulk, mis maaettevõtlushuvilisi valdab: millest lähtuda tegevusala valimisel? Milliseid vahendeid või ressursse on vaja? Kas nende soetamiseks on võimalik taotleda toetust või kasutada soodustingimustel laenuraha? Millised on õppimisvõimalused erialal? Kustkohast leida usaldusväärset informatsiooni? Kuidas on teistel samas valdkonnas läinud: mis on nende suurimad õppetunnid, väljakutsed ja arengukohad?
Kogemuse kirja pannud: Kaja Piirfeldt
november 2022
Andri-Peedo talus elu nautivad kitsed annavad mahedamaitselist piima.
Peremees Kermo Rannamäe sõnul nõuab tegevusala soovi tegeleda tarbijate teadlikkuse tõsmisega.
Kitsekasvatus Eestis ja Andri-Peedo talus
Kitsekasvatus on Eestis viimastel aastatel kiiret arengut näidanud tegevusala. Kodumajapidamistes on see kompaktne ja kulutõhus loom välja vahetanud lehmapidamise, ettevõtluses arenemas võimalusi pakkuvaks tegevusalaks.
Andri-Peedo talus majandavad täna Kermo Rannamäe ja Linda Pajo. Kui paljudel alustavatel ettevõtjatel on võimalik tegutsema hakata vanemate kõrvalt, või vähemalt õppida kogenud tootjatelt, siis Linda ja Kermo ettevõtja tee algas küll Linda vanemate toel, kuid kitsekasvatusest ei teadnud nad keegi varem suurt midagi. Nii nad pidid kõik koos erialaseid teadmisi hakkama tükk-tükihaaval ise kokku korjama.
Tootmises kasvab täna 270 tüüringi tõugu kitse. Lisaks on laudas sikud, noorloomad ja talled. Maad haritakse 70-l hektaril, ise toodetakse loomadele vajalik hein. Hoonete kompleks on täiuslik: olemas on meierei, tapapunkt, talupood ja kohvikuruumid. Lisaks kitsepiimale ja sellest valmistatud põnevatele toodetele tegeletakse agroturismiga, talus on võimalik korraldada seminare ja teisi üritusi.
Konkurentidest koostööpartnerid
Kuna üheks suurimaks erialaseks väljakutseks on tarbijate teadlikkuse tõstmine nii kitsepiima kui kitseliha tarbimise osas, siis Andri-Peedo pererahvas näeb teistes huvilistes, kes tahavad kitsepidamisest ettevõtlust vormida, just koostööpartnereid. Mida rohkem on tootjaid, seda laiemalt jõuavad nad oma tooteid ja tegevusala tutvustada ning proovimiseks pakkuda. Seega on suurem ka inimeste hulk, kes kaupa maitsevad ja kellest saavad potentsiaalsed austajad nendele tervislikele ja maitsvatele toodetele.
Kui kitsepidajad alustasid, oli kogu Eesti kontekstis tegevusala väga vähe levinud. Kui praegu on teistelt ettevõtjatelt õppimine põllumajanduses üks eelistatumaid teadmiste omandamise viise, siis sellel hetkel öeldi alustajatele ühe vähestest tegevtootja poolt, et tema endale konkurenti koolitama küll ei hakka.
Tänaseks on see arusaam õnneks pöördunud ja ettevõtjad on lahked oma (eba)õnnestumisi teistegagi jagama, saades ka aru, et sektori arengu võtmeküsimus on just võimalikult suur ja mitmekesine tootjate kontingent. Ka Kermo ütleb, et alustajad on nende juurde õppima ja vaatama väga teretulnud: avatus nii tarbijatele kui teistele ettevõtjatele on üks nende tegutsemise aluspõhimõtetest.
Alustamine ja investeeringud
Õppimisvõimalusi on täna juba mitmeid: kutsekoolides on täiskasvanute täiendõppekava kitse- ja lambakasvatusele, Maaülikoolis saab õppida loomakasvatust üldisemalt. Tegutseb Lamba- ja Kitsekasvatajate Liit, kes korraldab oma liikmetele õppepäevi ja jagab erialast infot.
Andri-Peedo peremees soovitab otsida mõni riik, kus kitsedega on pikalt tegutsetud ja sinna end praktiseerima pakkuda. Täna on tegevusvaldkonda sisenemisel võimalus juba tegevtootjatelt nõu küsida ka Eestis. Samuti on aasta aastalt rohkem materjale saadaval.
Oluline on leida endale sobilik tõug. Andri-Peedol leiti see raamatust, valituks osutus tüüringi tõugu kits, kelle piim on maheda maitsega. Loom ise on sööda suhtes vähenõudlik.
Minimaalsed vahendid alustamiseks on hoone, maa ja söödatootmise tehnika/söödatarnija.
Spetsialiseeruda on võimalik nii liha- kui piimakitsedele, viimase puhul on hädavajalik lüpsmiseks tingimuste loomine ja seadmed. Piimasuuna valimisel tuleb kohe läbi mõtelda ka töötlemise-turustamise võimalused. Täna keegi kitsepiima Eestis kokku ei osta, seega tuleb igal tootjal endal sobilik väljund leida.
Andri-Peedo peremehe sõnul on kitsed on ilmastiku suhtes nõudlikud, seega lageda taeva all neid pidada proovida ei ole mõtet. Loomad on ka head maastikukujundajad ja hoiavad kehvemaid rohumaid heas põllumajanduslikus korras.
Väljakutsed
Väljakutset pakub eeskätt tarbijate teadlikkuse tõstmine ja nagu väiketootjatel ikka – turundus. Kitsekasvatajatel ei piisa sellest, et saada kaubandusketis oma tooted letile: nende sealt otsijate arv on täna veel väike, sest me ei ole harjunud neid tarbima, on ka eelarvamusi. Seega on poeketti oma kaupa pakkudes vaja turundusplaani, sest maha peab selle müüma ikkagi tootja ise.
Üks lahendus selleks on enda nähtavaks tegemine kõikvõimalikul moel, mida Andri-Peedol ka on tehtud. Lisaks sellele, et võetakse vastu külastajaid, tootmisüksus on eeskujulikus korras ja aktiivselt näidatakse oma tegemisi sotsiaalmeedias. Käiakse ka toodangut tutvustamas ja proovimiseks pakkumas kõikvõimalikke kanaleid kasutades: laatadel, messidel, talutoitu tutvustavatel üritustel. Kui inimesed saavad seal tooteid proovida, siis pererahva kogemus on see, et reeglina üllatutakse positiivselt. Sellele järgnevalt oskavad tarbijad juba poest tooteid otsida ja julgemalt korvi panna.
Andri-Peedo võtab osa erinevatest toiduvõrgustikest, kellega koostöös oma kaupa turundatakse ja turustatakse. Nii on head koostööpartnerid Eestimaa Talupidajate Keskliit, Lõuna-Eesti Uma Mekk, Ehtne Talutoit kaubamärk, Võrumaa Talupidajate Liit. Väiksematel tootjatel ongi võimalus panustada puhtalt otseturundusele ja ainult laatadel ja messidel oma toodang realiseerida. Suuremad peavad siiski ka mastaapsemaid ja vähem tööjõumahukamaid meetodeid kasutama.
Arenguruumi on
Tegemist on alaga millel Eestis kasvupotentsiaali ja arenguruumi. Täna on ka kitselihaga katsetajaid üha rohkem ja tooraine pakub kokkadele huvi ja sisendit küll: tegemist on väga lahja ja tervisliku, nö dieetlihaga, millel potentsiaali saada üheks alternatiiviks näiteks küüliku-või linnulihale.
Alustades tuleb meeles pidada, et piimakitsedega kaasneb igapäevane lüpsitöö ja toodangu kiire realiseerimise vajadus. Kui talupidajad on teinud pimeteste, siis inimesed ei tee vahet, kelle piimaga tegu on, nii mahe on kitsede piima maitse. Teha saab sellest kõiki piimatooteid, katsetada on võimalusi lõputult.
Tegevusala eeldab laialdasi teadmisi ja oskusi ning soovi tegeleda lisaks ka tarbijate teadlikkuse tõstmisega. Kui aga need väljakutsed jõukohased on, siis on võimalik nautida põnevat ja lõputut arengut pakkuvat eriala.
Kõige rohkem rõõmu pakub Kermo sõnul see, et nad näevad oma tööl tulemust ja sektoris arengut. Kuigi teekond on olnud kohati väljakutserohke, siis on see läinud asja ette.
Kuula ka teisi kogemuslugusid taskuhäälinguna
Artikkel ilmub “Teadmussiirde programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas” raames. Toetab Euroopa Liit