Allikas: Novaator
12.04.2023
Kliimamuutus mõjutab kuusepuude heaolu väga tugevalt ja ühel hetkel võib suisa juhtuda, et jõuluks tuleb metsast selle asemel tuppa tuua midagi muud.
Eesti Maaülikooli metsaökoloogia professor Kalev Jõgiste rääkis “Terevisioonis”, et harilik kuusk on küllaltki tundlik puuliik. Teadlased püüavad praegu analüüsida puu vastupanuvõimet ja leida õige majandusviisi, mis aitaks harilikku kuuske metsalooduses säilitada.
Liigina on see praegu levinud üle Euroopa. Jõgiste sõnul on juba teisteski Euroopa piirkondades näha, et harilik kuusk kannatab väga tugevalt muutuvate kliimanähtuste käes. “Metsanduse a ja b ütleb, et harilik kuusk on väga tormihell puuliik. Tal on pinnapealne juurestik ja tugev tormituul võib ta kergesti ümber lükata. Kui prognoosime atmosfääri nähtuste puhul, et tuulekiirus tõuseb ja tuuled tugevnevad, siis võib olla probleem, et tormikahjustused meie kuusikutes suurenevad,” lausus Jõgiste.
Viimasel ajal on palju räägitud ka üraskitest, kes Jõgiste sõnul puudutavad väga valusasti metsandust ja metsamehi. See on nii aga kogu Euroopas, mitte ainult Eestis. “Algas see Kesk-Euroopas, kus nägime väga suuri üraskikahjustusi. Paraku soojemate temperatuuridega täheldame, et ürask on väga tugevalt kanda kinnitanud ka meie metsades ja põhjustab siin kahju,” ütles ta.
Professor lisas, et teema on küllaltki uus ja praegu ei ole veel väga konkreetseid ja häid andmeid kahjustuste kohta. Küll aga on teadlased käivitanud mitu uurimisprojekti, millega püütakse Eesti tingimustes olukorda kirjeldada ja süvitsi analüüsida.
“Metsanduse a ja b ütleb, et harilik kuusk on väga tormihell puuliik. Tal on pinnapealne juurestik ja tugev tormituul võib ta kergesti ümber lükata. Kui prognoosime atmosfääri nähtuste puhul, et tuulekiirus tõuseb ja tuuled tugevnevad, siis võib olla probleem, et tormikahjustused meie kuusikutes suurenevad.”
Kalev Jõgiste
Mida tehakse selleks, et kuusepuid Eestis säilitada? Jõgiste rääkis, et metsapuude hulgas on välja valitud isendid, mis on geneetiliselt paindlikumad ning tulevad uue keskkonnaga paremini toime. Seda tehakse katsemeetoditega. “Me teeme puudel järglaskatseid ja püüame leida need puud, mis meil aitavad tulevikku kujundada ja aitavad kuusel meie seltsi metsanduses jääda,” lausus ta.
Praktikas näeb see välja niimoodi, et teadlased valivad välja huvitavad genotüübiga puud, mis läbi fenotüübi avalduvad. Seejärel võetakse neilt kloonimaterjal, millega püütakse kasvatada seemnepuud. Nende puude järglaste põhjal, mida katse korras kasvatatakse, näevad teadlased, millised ühe või teise genotüübi esindaja omadused neil on.
Kuigi paljud eksperdid on pessimistlikult meelestatud, siis Jõgiste usub, et harilik kuusk jääb siiski Eesti metsaloodusesse. Küll aga on mitmeid küsimusi, mis vajavad uurimist. Näiteks, kuidas kuuske majandada, kui kaua ta siin puistutes vastu peab ning kas on ehk mõttekas hoopis kasvatada segapuistuid jms.
Eesti metsakooslused ei muutu professori sõnul tohutult kiiresti. “Kuigi ma pean ütlema, et poleks uskunud, et minu elueal üks metsalooduse puuliikidest sellise tagasilöögi saab, nagu harilik saar on saanud. Seal on näha väga tugevat seenekahjustust,” lausus ta. Kuigi Kalev Jõgiste ei usu, et kuuse olukord nii drastiliseks kujuneb, tuleb sellegipoolest tuleviku peale mõelda ja mudelite ehitamise peale, mis aitavad tulevikku näha.
Toimetaja: Sandra Saar
