Avaldatud: 20. detsember 2024Kategooriad: Maaettevõtlus, Ühistegevus, UudisedSildid: , ,

Allikas: 6. detsember 2024. Kogukonnaveeb.ee

Ressurssidel põhinev lähenemine keskendub kogukonnas olemasolevate erinevate ressursside avastamisele. See lähtub põhimõttest, et igas inimeses on midagi väärtuslikku, mis aitab kaasa kogukonna ja kogukonnas olevate suhete arendamisele. Fookus on suhete ja kohaliku elu korraldamisel, mis lähtub kogukonnas olevatest ressurssidest ehk tugevustest.

Ressursipõhine lähenemine

Tänases Eestis keskendutakse erinevate arengu- ja tegevuskavade väljatöötamisel ja muutuste planeerimisel tihtipeale probleemidele ja otsitakse neile lahendusi. Kogukondades on selline lähenemine pigem kurnav ja inimeste motivatsiooni vähendav. Lahendust vajavad ühiskondlikud probleemid on üldjuhul komplekssed ja üksikisiku jaoks võib nende lahendamine tunduda ülejõukäiv.

Aktiivsed kodanikud on tihtipeale tegusad mitmes valdkonnas ja mitmes kogukonnas, nende tähelepanu on sageli killustatud erinevate osapoolte vahel ja panus võib “kaotada” kindla eesmärgi. Aktiivsed tegutsejad väsivad ja põlevad läbi, samas kõrvalejääjates, vähemaktiivsetes ei osata näha ressurssi, kellele toetuda ja keda teadlikult kutsuda kaasa tegutsemises osalema. 

Ressursipõhine lähenemine asetub laiemasse tugevustekesksesse lähenemisse, mille põhirõhk on probleemide asemel keskendumine olemasolevatele tugevustele ja ressurssidele (Blundo, Bolton, Lehmann, 2019; McArdle, 2024, vt. viide 1). Tugevustekeskne lähenemisviis on eelkõige mõtteviis ja suhtumine nii indiviididesse, gruppidesse kui kogukondadesse, see ei eita probleemide ja raskuste olemasolu, aktsepteerib ja tunnistab neid, ent lahenduste otsimisel keskendub eelkõige olemasolevatele ressurssidele (vt täpsemalt Blundo, Bolton, Lehmann, 2019).

Töös kogukondadega on see oluline vaatenurga muutus, sest keskendudes probleemidele ja puudustele, mis kogukondades esinevad, kaob kogukonna ja kogukonnaliikmete agentsus, eneseusk ning iseseisvuse saavutamise asemel muutuvad kogukonnad sõltuvaks ekspertidest ja/või süsteemist (vt täpsemalt Russell, McKnight, 2022 viide 2).

Kogukond kui nähtus kuulub lahutamatult inimeste igapäevaelu juurde. Enamik meist kuulub ühte või mitmesse kogukonda. Me tihti ei mõtle kogukonna mõiste sisu ja piiritlemise üle, kuid intuitiivselt kogeme kogukonna tunnet või selle tunde nappust oma elus. Ühiskonnas kasutatakse kogukonna mõistet üsna sageli. Siiski, kõik inimkooslused meie ümber ei ole kogukonnad. Pere on pere. Meeskond on meeskond. Omavalitsus on omavalitsus. Kogukonna mõiste selgitamiseks on oluline avada mitmeid tähenduskihte. Kogukonna mõiste hõlmab endas palju erinevaid, kuid ka ühiskonna dünaamilisuse tõttu muutuvaid aspekte. Lihtsal viisil markeerides on võimalik öelda, et kogukond on katustermin ja erinevatel kogukonnaliikidel on teatud ühisosad. 

Dagmar Narusson (PhD), Tartu Ülikooli kogukonnatöö õppejõud ja sotsiaalse innovatsiooni teadur, avatud dialoogi praktik. 
Sissejuhatus artiklist “Kogukonna tähendused”, loe edasi … 

Ressurssidest lähtuv kogukondade arendamine annab kogukondadele iseseisvuse ja hakkama saamise, sest protsesse juhivad kogukonna inimesed ise. Nad ehitavad oma arengu ülesse tuginedes sellel, mis kohapeal olemas on ja teevad seda, mis just kogukonna inimesi kõnetab ja kokku toob. Ressusripõhine kogukondade arendamine põhineb suhetele ja vastastikusele teineteise toetamisele. Läbiv uskumus on, et kõik saavad panustada. 

ABCD lähenemine – (Asset Based Community Development)

Ressursipõhine lähenemine kogukondadele on viimastel aastatel on saanud palju tähelepanu ja katsetamist (rakendamist) üle maailma. ABCD lähenemisviisi kasutamise praktikad näitavad, et inimeste  ühendamine ja elanike vaheliste suhete loomine suurendab sidusust ja vastastikust toetust. Inimeste sidumine ühiste huvide ning oskuste põhiselt ja ressursside (nii materiaalsete ressursside kui ka oskuste ja teadmiste) vahetamise võimaldamine aitab kogukondadel tuvastada nende jaoks kõige relevantsemad küsimused ja teemad, mis vajavad lahendamist. ABCD mõtteviisi juurutamine aitab näha kogukondi (kohalikke inimesi) kui rikkaliku külluse allikat. 

Kogukondade arendamise 4 perspektiivi. Cormac Russell. Allikas: ABCD juhendmaterjal

ABCD on oma olemuselt kohapõhine, põhinedes kogukonnale ja selle geograafiale, ressurssidele, tugevatele külgedele ja talentidele. ABCD lähenemisviisi esimene etapp on kohalike inimeste, aga ka organisatsioonide, looduse, infrastruktuuri, traditsioonide, lugude jm ressursside tundmaõppimine. Ressursside avastamise järel uuritakse avastatut lähemalt, eesmärgiga arendada välja uued võimalused, mis panustavad kogukonna heaolusse. Viimases etapis seostatakse ja ühendatakse inimeste anded, oskused, teadmised jm ressursid kogukonna teiste ressurssidega, et luua nähtav ja elujõuline kogukond.

ABCD lähenemisviisi üks osa on tegevuste hindamine, sest toimunu analüüsimise käigus on võimalik avastada toimivaid struktuure ja mehhanisme, sh on oluline kasvatada kogukonna inimeste endi uurimis- ja sisulisi teadmisi kogukonna arendamisest.

Kokkuvõtvalt tegeletakse ABCD lähenemise raames 

  • kogukonnas asuvate ressursside (inimesed, grupid, organisatsioonid, loodus ja infrastruktuur, lood ja traditsioonid) avastamise, 
  • visioonide loomise, 
  • kogukonnast tulevate teemadega ja neile sobivate tegutsemisviiside kavandamisega ning 
  • hindamisega.

Testimisest kogukondadega, kuidas meil läks, mis teemad tõstatusid?

Hõlbustajate ja kogukondade ühisteekond sai alguse 2024. aasta veebruaris – märtsis. 2024. aasta  alguses alustasime ressursipõhist ehk tugevuste põhist kogukondade arendamise testimist seitsme kogukonnaga: Mikitamäe kogukond Võrumaalt, Nõuni kogukond Valgamaalt,  Koidu Keskus Tartu linnas, Loodna külakogukond Raplamaalt, Leisi kogukond Saaremaalt, Tudulinna kogukond Ida-Virumaalt ning Meeste Koja Haapsalu Kuur Läänemaalt.

Kogukondi toetasid  hõlbustajate meeskonnad maakonna vabaühendste konsultantidest ja Taru Ülikooli Kogukonna arendamise ja heaolu magistriõpingute vilistlastest. Hõlbustajate meeskonnad läbisid ühise treeningprogrammi. Iga kogukond liikus koos hõlbustajate meeskonnaga omas tempos, hõlbustajad hoidsid protsessis omavahel ühendust ja toetasid üksteist regulaarsetes veebikohvikutes.

Kogukondade tagasisidet kuulates julgeme kinnitada, et tööd kogukonnaga tasub alustada suhete loomisest ja oma tugevuste avastamisest, sest see teeb nähtamatu nähtavaks ning jõustab ja võimestab kogukondi.

Mida kogukonnad kohtumisel välja tõid? 

Ressursipõhine lähenemine aitas kogukondadel avastada nii oma inimesi, kui ka nende teadmisi ja oskusi, tõi välja põnevaid ideid ja koha lugusid. Inimestega suhtlemine ja avastused viisid mitmed testimisel osalenud kogukonnad taipamiseni, et tegelikult on neil kohapeal palju juba olemas. Ühised kohtumised tõid kokku erineva põlvkonna inimesed, koorusid välja ühised eesmärgid, mõnes kogukonnas aitas protsess luua meeskonda ja julgustada käivitama tegevusi. Kogukondlikud kohtumised lõid sildu suhtlemiseks ja olid ühendavad.  Kogukonnad leidsid uue, teise vaate, mis omakorda avas uusi vaatenurki.

Samas tuli aruteludest välja, et tegemist on meie tänaste mõttemallide muutmisega, mis vajab aega ja julgust oma harjumuspäraselt rajalt kõrvale astuda. Seda nii kogukondade poolelt kui ka hõlbustajatel. Järgnevalt mõned väljakutsed, mis joonistusid välja kogukondade tagasisidest.

  • Väga sageli on kogukondade ühistegevused seotud erinevate projektidega ja rahastuse taotlemisega, kogukonna kohtumised, mille eesmärk oli lihtsalt arutleda ja üksteist tundma õppida, suhteid luua ja vastastikku ressursse avastada, oli mõnedele osalejatele võõras. 

Arutlemine vajabki aega ja harjutamist.

Testimise perioodi kogemus oli, et nii mõnelgi kohtumisel ootasid inimesed, et hõlbustaja ütleb, mida vaja teha ning olid kimbatuses, kui hõlbustajad hakkasid  küsima ja ootasid, et kogukonna inimesed vaataks nii enda kui kogukonna sisse ja jagaks oma mõtteid teistega. See oli harjumatu ja nii mõnelgi korral peletas inimesi ka eemale. Siit ka küsimus tulevikuks nii järgmiseks testimise perioodiks kui ka laiemalt kogu kogukondadega toimetamise valdkonnale – kuidas teadvustada inimestes aruteludes osalemise olulist, luua turvaline ruum, mis „ei ehmataks“ inimesi osalemast, kõnetaks erinevas vanuses ja erinevast soost inimesi.  

Aruteludes toodi välja humooriga pooleks huvitav soolise erinevuse tähelepanek – naised peavad koosolekuid ja genereerivad ideid, mehed viivad ellu. Siit küsimused järgmiseks testimise perioodiks, kuidas korraldada kogukonna kohtumisi selliselt, et mehed tunneksid samuti, et nad on kohtumistele oodatud ning lisaks, et neil ei hakkaks seal igav? Esimeses testimise etapis osales Haapsalu meeste kuur ja nende toimetamine näitab, et tegelikult tulevad mehed kaasa küll, lihtsalt peab leidma sobivad viisid nende kaasamiseks. 

Testimisest kogukondadega, kuidas meil läks, mis teemad tõstatusid?

  • Inimeste arv kogukondade kohtumistel oli erinev, esimesel kohtumisel oli rohkem inimesi, viimasel vähem. Tuli välja, et osad inimesed vajavad aega, et koguda osalemisjulgust distantsilt, teised vaatavadki kaugemalt, et mis toimub ning tulevad alles hiljem kaasa.  Osalejad arutasid, et võis  juhtuda, et esimene kord tuldi uudishimust, et mis toimuma hakkab, aga võis ka olla, et järgmistel kordadel ei tulnud sellepärast, et tundus, et ehk ei ole huvitav. Siit oluline mõte kaasa võtta – kuidas hoida inimeste huvi? Soovitusena tuleb jällegi tagasi tulla mõtte juurde, et kogukonnas tuleb teha seda, mis inimesi sütitab, pakub neile huvi, kuhu nad ise on valmis panustama. Mis see on, seda tulebki koos kogukonnaga avastada. 
  • Aeg oli testimisele lühike ja mitmed kohtumised jäid suveaega. Arutlemine sobib vähemalt maakogukondades rohkem hilissügisesse ja talvepäevadele-õhtutele. Kuna omavaheline suhete loomine ja kogukonna avastamine võtab aega, peaks kindlasti olema ka testimise aeg pikem ning võtma võimalusel arvesse kogukonna inimeste loomulikku elurütmi.

Kokkuvõttes ressursipõhine kogukondade arendamine kõnetas kogukondi. Asjaolu, et mitu kogukonda leidis, et tegelikult on neil kõik olemas ise hakkama saamiseks, on väärtus omaette.

Iseseisvamad, hakkama saavad kogukonnad on ka põhjus, miks me ressursipõhist lähenemist oma meeskonnaga oluliseks peame, viime läbi treeninguid, loome juhendmaterjale ja  testime. See, et ressursipõhine tegutsemine kogukondade inimestel silma särama lõi toob välja Raplamaalt osalenud Loodna kogukonna vaatluspäevik . Leisi kogukonna teekonna võtsid kokku hõlbustajad Saaremaa Teataja neljandal lehel.

Joonistus töörühma arutelustes, kuidas ABCD meeskond tegutsema hakkab
Foto uue grupi teekonnast 2025. aastal. Autor: Kogukonnaveeb.ee

6. novembril andsid testimisel osalenud konsultandid teatepulga üle uuele grupile. 

Juba uue aasta jaanuarist stardib meie teine pilootgrupp, sedakorda siis Põlvamaal, Jõgevamaal, Järvamaal, Harjumaal, Viljandimaal, Pärnumaal, Lääne-Virumaal ja Hiiumaal. Kindlasti saab esimese grupi poolt välja toodud kitsaskohad arvesse võetud. Millised kogukonnad osalevad ja kuidas meil läheb, sellest anname teada juba uuel aastal kogukonnaveebis. 

Lisainfo: strateegilise partnerluse projektijuht Eha Paas (ehapaas@gmail.com)

ABCD testimine toimub Siseministeeriumi strateegilise partnerluse “Kogukonnakeskse lähenemisviisi rakendamine 2023–2026” raames. Strateegilise partnerluse elluviimiseks teevad koostööd MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused, Tartu Ülikool (Ühiskonnateaduste Instituut), Eesti Rahvaülikoolide Liit, Eesti Koostöö Kogu, OÜ Toimevõimendi.

Viited:

  1. Blundo, R., Bolton, K. W., Lehmann, P (2019). Strengths perspective. Critical analysis of the influence on social work. Teoses M. Payne, E. Reith-Hall (toim). The Routledge Handbook of Social Work Theory. Taylor & Francis Group McArdle, K. (2024). Working with communities. Teoses K. McArdle, S. Briggs, K. Forrester, E. Garrett (toim). Community Work. Theory into Practice. Policy Press
  2. Russell, C., McKnight, J. (2022). The Connected Community. Discovering the Health, Wealth, and the Power of Neighborhoods. Berrett-Koehler Publisher.

Artiklit toimetas Hanna Tamsalu, METK

Viimased uudised

Arhiiv

Pikk.ee uudiskirjaga liitumine.

Isikuandmeid töötleme vastavalt Isikuandmete töötlemise põhimõtetele

Täpsem liitumisvorm on leitav https://www.pikk.ee/liitu-uudiskirjaga/