Allikas: EPKK infoleht nr 3
juuli 2022
Jätkub ebakindlus Vene invasiooni tõttu Ukrainasse
Venemaa sissetung Ukrainasse mõjutab jätkuvalt ülemaailmseid toormeturge ja kujutab endast suurt ohtu ülemaailmsele toiduga kindlustatusele. COVID-19 järgsel taastumisajal, mida juba iseloomustavad turu tasakaaluprobleemid ja hinnatõusud, toob see kaasa täiendava ebastabiilsuse ja ebakindluse. Ukraina põllumajandus on otseselt mõjutatud kogu tarneahelas tootmisest kaubanduseni, mis säilitab surve ülemaailmsele teravilja ja õliseemnete tarnimisele.
Toidu kättesaadavus ELis ei ole ohus
ELis mõjutavad teravilja tootmist mitmes piirkonnas kuivad ilmastikutingimused. Seetõttu on ELi teraviljatoodangu prognoos oodatust madalam ja alla 2021. aasta taseme. Olemasolevad varud aitavad aga rahuldada sisetarbimise vajadusi ja osa ekspordinõudlust, mis maailmaturgude survet silmas pidades jääb eeldatavasti kõrgeks. ELi loomasektor (liha- ja piimatooted) seisab silmitsi loomahaiguste puhangute ja kõrgete söödahindadega. Toidu kättesaadavus ELis ei ole aga ohus.
Kõrged sisendihinnad tõstavad tootmiskulusid
Põllumajandustoodete tootjahinnad on jätkuvalt kõrged, peamiselt Venemaa Ukraina agressiooniga kaasneva ebakindluse ja kõrgete energiakulude tõttu. Need põhjustavad vältimatut tootmiskulude, näiteks elektri-, transpordi-, jahutus- ja küttekulude, aga ka väetiste ja muude sisendite hinnatõusu. Põllumajandustoodete hinnad maailmaturul on invasiooni algusest peale tõusnud 30%, kuigi viimastel nädalatel on täheldatud mõningast lõdvenemist, mis on osaliselt seotud eelseisva saagikoristusega.
Põllumajandussaaduste tootjahindade tõus peaks ka edaspidi kajastuma toiduainete tarbijahindades. Eeldatakse, et Euroopa tarbijad võiksid toiduainete inflatsiooni ohjamiseks minna kõrgema väärtusega toodetelt odavamatele toodetele.
Teravili
Teraviljahinnad on jätkuvalt väga kõrged ja kõikuvad, kuna Venemaa sissetung Ukrainasse põhjustas ebakindlust ülemaailmse tarnetaseme suhtes, mis süvendas veelgi kõrgeid energia- ja väetiste hindu ning COVID-i järgset nõudlust loomasööda järele.
ELi teravilja kogutoodang ulatub eeldatavasti 286,4 miljoni tonnini, mis on 2,5% madalam kui 2021/22 hooajal. Siiski eeldatakse, et nõudlus loomasööda ja biokütuste tootmiseks kasutatava teravilja järele väheneb vastavalt 1,3% ja 3% ning EL-is on suhteliselt suured teraviljavarud. Eeldatakse, et ELi teraviljaeksport kasvab 2021/2022. aastaga võrreldes 14%, mis osaliselt kompenseerib ülemaailmse ekspordi vähenemise, mille on põhjustanud Ukraina meresadamate kinniolek ja mõnede eksportijate kehtestatud ekspordipiirangud.
Valgukultuuride külvipind suurenes
Komisjoni märtsis tehtud erand, mis lubas toiduks ja söödaks kasutatavate põllukultuuride tootmist kesal, tõi kaasa valgukultuuride külvipindade suurenemise aastatel 2022/23. Prognoositav pindala suurenemine on 6% (2,2 miljonit hektarit) valgurikaste kultuuride osas möödunud aastaga võrreldes. Tänu suurenenud tootmisele kasvab EL-i valgurikaste kultuuride eksport eelmise aastaga võrreldes 19%. Põllumajandustootjad kasutasid seda erandit ka päevalillede kasvatamiseks, kuna sellel on suhteliselt madal vee- ja väetamisvajadus. Päevalille hinnanguline külvipind ulatus seega 4,7 miljoni hektarini, kasvades aastaga 7,8%. Sel hooajal peaks EL päevalilleseemnete toodang jõudma kõigi aegade kõrgeima tasemeni ehk 11,1 miljoni tonnini (+7,8%).
Piim ja piimatooted
ELi piimatoodete hinnad on rekordiliselt kõrgel tasemel. Sellele vaatamata on põllumajandusettevõtete kasumimarginaalid sisendite (eriti sööda ja energia) ning logistika kõrge hinna tõttu endiselt madalad. Lisaks sellele on ilmastiku tõttu rohumaade olukord kehvapoolne, võivad ELi piimatarned 2022. aastal langeda 0,6%. ELi juustutoodang võib seevastu kasvada 0,5% tänu konkurentsivõimelistele hindadele maailmaturul, mis hiljuti tõi kaasa kasvava ekspordi USA-sse ja väljaveo taastumise Ühendkuningriiki. Kodumaine jaemüük peaks olema stabiilne ja toitlustusteenused taastuma.
Liha ja lihatooted
ELi veiseliha tootmine peaks vaatamata kõrgetele hindadele 2022. aastal vähenema. Selle põhjuseks on peamiselt sektori ümberkorraldamisest tingitud veiste arvu vähenemine. Kogu aasta jooksul kasvab ELi lihaeksport eeldatavasti 4%, mis on tingitud suure väärtusega turgudest, nagu Kanada, Jaapan ja Ühendkuningriik.
Kasvavad keskkonnaga seotud meetmed, vähenenud ekspordiväljavaated, püsivalt kõrged sisendkulud ja sigade Aafrika katk (SAK) toovad kaasa ELi sealihatoodangu eeldatava languse 2022. aastal 4,7%. Ühendkuningriik on taas ELi esimene ekspordi sihtkoht nüüd, kui Hiinas on tõsine SAK kriis ohjeldatud.
Linnukasvatussektoris seisab ees ajaloolise ulatusega kõrge patogeensusega linnugripi (HPAI) epideemiahooaeg. Alates 2021. aasta oktoobrist on kodulindude seas levinud HPAI puhangud mõjutanud 21 ELi riiki. Kõrged sisendkulud mõjutavad ka linnukasvatussektorit. Seetõttu jääb ELi linnulihatoodang 2022. aastal vaatamata kõrgetele broilerihindadele stabiilseks. Kaubandus Ühendkuningriigiga on taas Brexiti-eelsel tasemel.
Hoolimata ELi ajalooliselt madalast lammaste ja kitsede arvust peaks tapmine 2022. aastal stabiliseeruma. Kaubandus peaks taastuma, kuid siiski suhteliselt madalal tasemel, mis toob kaasa püsivalt kõrged kodumaised hinnad.
