Avaldatud: 25. aprill 2024Kategooriad: Aiandus, Keskkond, Toiduainete tootmine, UudisedSildid: , ,

Allikas: Maa Elu. Toimetaja: Manuela Kollom, METK.

Igal kevadel valdab paljusid eestlaseid karulaugufanatism. Pole ka ime, sest 15-40 cm kõrgune Eestis kaitse all olev mitmeaastane rohttaim annab kevadistele toitudele särtsu ja on oma maitseomadustelt tugevaks konkurentsiks Itaalia basiilikupestole. Looduslikult kasvab karulauk salumetsades, kuid palju kavalam oleks seda oma aeda külvata.

Oma tarbeks võib karulauku metsast korjata

Karulaugule sarnanevad mürgised maikelluke ehk piibeleht ja sügislill – neid saab vaatlusel teineteisest eristada, kuid kõige kindlamaks eristusviisiks on taime nuusutamine. Enne korjamist tasuks lehte pisut muljuda, et laugulistele omane küüslaugu sarnane lõhn paremini esile tuleks. Karulaugul on lehelaba pikkune või isegi pikem tiivuline leheroots. Vars on kolmekandiline ja taimel tulevad mai kuus valged või roosad lõhnavad õied.

Korjamisel pane tähele

Kuna karulauk on Eestis III kategooria kaitsealune taim, siis taime selle looduslikest kasvukohtadest üles kaevata või sibulaga maast välja tõmmata ei tohi.
✔ Ühelt taimelt peaksime korjama mitte rohkem kui paar lehte, sest korjates ära kõik lehed võivad taimed sootuks hukkuda.
✔ Kui märkad, et oled jõudnud kasvualale, kus karulauku on juba korjatud, otsi omale veel puutumatu ala, et taimelehti korjata. Nii saab karulauk edasi kasvada ja paljuneda ning kasvukoht säilib ka järgmistel aastatel.
✔ Karulauku korjates püüa ümbruses kasvavaid taimi võimalikult vähe tallata, et mitte kahjusta karulaugu kasvukohta.
✔ Looduskaitse seaduses ei ole sõnastatud, millise korje hulgaga karulaugu kasvukoht säilib. Iga looduslik kasvukoht on ju erinev, niisiis tuleb taimelehti korjates olukorda heaperemehelikult hinnata.
✔ Loodusest korjatud karulaugu, nagu ka teiste kaitsealuste liikide puhul, on taimedest valmistatud toodete ostmine ja müümine keelatud.

Kavalad kasvatavad karulauku oma aias

Oma aias ja aiandites kasvatatud karulauku võib südamerahuga müüa. Looduslikke kasvukohti hoitakse varmalt saladuse all, mis teeb kaitsealuse taime metsast hankimise keeruliseks. Paljudel inimestel ebaõnnestub karulaugu seemne külvamine, sest taim pirtsutab kasvukoha osas ja ei talu häirimist, näiteks riisumise näol.

Vasakult: piibeleht, karulauk ja sügislill. Foto: Georg Kõrre

Saagini läheb tavapäraselt mitu aastat, aga kui pakkuda karulaugule sarnaseid tingimusi nagu laanemetsas, siis võib taim isegi pool aeda üle võtta.

Karulauku ei ole mõtet istutada ega külvata peenrale, vaid taimele sobib kasvada puude ja põõsaste all. Ideaalne on poolvarjus, huumusrikka ja parasniiske mullaga kasvukoht. Oluline on mulda mitte harida, taim jätta lõikamata ja ümbrus riisumata.

Eriti meeldivad karulaugule sügisel pinnasele langenud lehed – need võiks jätta koristamata ja lasta lehtedel loomulikult kõduneda. Nii saavad taime seemned, väikesed sigisibulad ja noored taimed varju, piisavat niiskust ja talvekatet. Pärast taimede õitsemist kuivavad karulaugu lehed ja suve teises pooles on kasvukoht taimedest tühi.

Hea idanemise eelduseks on värskete seemnete külvamine

Karulaugu värsked seemned tuleks külvata juulis, nii kui need on valminud. Juhul kui varem ei ole võimalik, siis hiljemalt sügisel peavad seemned mulla alla saama, et läbida taime jaoks väga oluline külmaperiood. Ostetud seemnetega tuleb samamoodi toimetada, sest karulaugu puhul on oluline just värske seemne külvamine – hea idanemise eeldus!

Karulauk kogub oma jõudu pikka aega. Seega esimesel aastal tulevad taimele vaid pisikesed ca 1,5 sentimeetri pikkused lehed. Need tasub alles jätta, kuna sibulataimede sibulaid toidavad just nende lehed. Järgmisel aastal kasvavad lehed juba täismõõtu ja üllatusena, ka neid ei tohiks veel korjata. Sellel aastal vajab taim jõudu õitsemiseks ja seemnete valmimiseks. Edasistel aastatel hakkab karulaugu kasvupind hoogsamalt laienema ja võib juba ühelt taimelt paar lehte noppida.

Karulaugu sibul on väga nigel paljuneja ja isegi aianduskeskusest ostetud taimedega on vaja varuda kannatust.

Varuge kannatust ja andke karulaugule aega

✔ Karulaugu värsked seemned külvata juulis, kohe pärast nende valmimist.
✔ Hiljemalt sügisel talve alla peab seeme kindlasti külvatud olema.
✔ Esimesel kahel aastal pärast tärkamist karulaugu lehti veel noppida ei tohi.
✔ Kasvatamiseks sobib aias poolvarjuline ja parasniiske mullaga kasvukoht, mida ei häirita mullaharimisega.
✔ Karulaugule meeldib, kui puulehti nende kasvukohast ära ei riisuta.
✔ Kõiki lehti ära korjata ei tohi, muidu pole sibulatel jõudu edasi kasvada.
✔ Lehed kuivavad pärast taimede õitsemist ära.

Karulauk sobib pestoks, supi ja salati sisse. Foto: Manuela Kollom

Karulauk inspireerib köögis katsetama

Karulauku võib niisama salatitesse ja pirukatäidisesse lisaks panna, teha pestot ja majoneesi. Praegusel ajal, kui inimeste kehad on pimedast talvest vitamiinidest pigem tühjenenud, on karulaugu näol tegemist suurepärase C-vitamiini allikaga. Kas teadsid, et karulaugus on 10-15 korda rohkem C-vitamiini kui apelsinis või sidrunis?

Karulauku võib segada kohupiima või kodujuustu sisse – segu võilevale määrida või soolase pannkoogi sisse keerata. Karulaugukohupiim sobib hästi kartuli ja ahjuköögiviljade kõrvale. Värsket karulauku võib värviks ja maitseks kartulipudru sisse segada. Karulauk muudab ürdivõi, munavõi ja omleti ilmekamaks ning annab supile hea küüslaugu sarnase lõhna koos rohelise värvusega.

Paljud ürdiarmastajad hakivad karulaugu parajate portsionitena sügavkülma valmis ja katsetatakse ka taime kuivkülmutamist.

Karulaugupesto

Neli suurt peotäit karulauku
Neli peotäit india pähkleid
50 g parmesani
poole sidruni mahl
silma järgi oliiviõli
vajadusel soola

Riivi parmesan hästi pisikeseks. Purusta mikseriga india pähklid. Püreesta pestud karulauk õliga ja lisa kõik omavahel kokku. Lisa maitse järgi sidrunimahla ja soola. Pista puhtasse purki, vala peale kiht oliiviõli, sule õhukindlalt ja säilita jahedas kohas kuu aega.

Nipp: sega karulaugupestot maitsetamata toorjuustuga, määri leivale või hapusaiale.

Kevadine turgutav salat

200 g värskeid nurmenukulehti
100 g karulaugulehti
100 g noori naadilehti
1−2 sl taimeõli
2−3 sl veiniäädikat

Pese karulaugulehed, nõruta ning tükelda. Sega hulka taimeõli, veiniäädikas ning maitsesta endale sobivate maitseainetega. Tõsta salat pooleks tunniks külmikusse, seejärel sega veel kord hoolikalt läbi ning serveeri.

Kuula Tamme talu ürdiaia perenaise kogemuslugu erinevate ravim- ja maitsetaimede kasvatamisest Maaelu taskuhäälingus.

Viimased uudised

Arhiiv

Pikk.ee uudiskirjaga liitumine.

Isikuandmeid töötleme vastavalt Isikuandmete töötlemise põhimõtetele

Täpsem liitumisvorm on leitav https://www.pikk.ee/liitu-uudiskirjaga/