Mahemunadest kartulini – kuidas läks Eesti mahetoodangul 2022?

Allikas: Mahedana müüdud toodangu osakaal mahepõllumajandustoodete toodangust Eestis 2022. aastal. Artikli autor: Manuela Kollom, METK

Mahetootmine kogub maailmas jätkuvalt populaarsust ja Eesti paistab sellel teekonnal silma – meie mahetootmise kasv on üks Euroopa kiiremaid. Keskkonnasõbralike praktikatega toodetakse palju erinevaid saaduseid – mahemunadest kartulini! Üle veerandi Eesti põllumajandusmaast on nüüdseks pühendatud maheviljelusele. Üha enam inimesi eelistab tervislikku, keskkonda säästvat ja vastutustundlikku põllumajandust, mis toetab kohalikku tootjat ja annab toidulauale puhast kraami.

2022. aasta andmetel on Eesti tõusnud mahepõllumajandusmaa osakaalu poolest Euroopa Liidus lausa teisele kohale, mis tõstab meid selles valdkonnas maailmas tõeliste edulugude hulka. Tutvu lähemalt Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi tellitud ning läbi viidud Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringuga „Mahedana müüdud toodangu osakaal mahepõllumajandustoodete toodangust Eestis 2022. aastal“ – kuidas läks Eesti mahetoodangul?

Mahepiima tootmine – arvukus kahaneb, kvaliteet säilib

Eestis toodeti 2022. aastal ligikaudu 849 tuhat tonni piima, millest 1% moodustas mahepiim. Viimastel aastatel on mahepiimatoodang siiski pisut vähenenud, eelkõige mahekitsepiima osas, mis langes lausa 64%. Mahepiimatootjate arv vähenes: 2022. aastal oli mahepiimatootjaid 58, samas kui aasta varem oli neid 68. Mahepiima kogutoodangust jõudis 82% tarbijateni maheviitega, pakkudes tarbijatele jätkuvalt kvaliteetset ja puhtast tootmisest pärit toodet.

Maheliha populaarsus – 88% mahelihast jõuab tarbijani maheviitega

Liha kogutoodang Eestis oli 2022. aastal veidi üle 79,9 tuhande tonni, millest 5% moodustas maheliha. Peaaegu kogu maheliha (89%) tuli veistelt, samas kui väiksem osa oli lambaliha ja veelgi väiksem sigadelt ning kodulindudelt. Eesti tarbijateni jõudis hinnanguliselt 88% mahelihast mahedana – see näitab jätkuvat usku kohalikku ja ökoloogiliselt puhast liha, mille suurimad tootjad on OÜ Oomiste Agro ja OÜ Haabsaare Farmid.

Mahemunade küllus – 99% mahemunadest leiab tee tarbijani

Mahemunade osakaal Eesti munatoodangust on kasvanud 3,5%-ni, jõudes 2022. aastal 5,9 miljoni munani. Peamised mahemunatootjad on OÜ Äntu Mõis ja OÜ Võnnu Agro. Kuigi tootjate arv vähenes aastaga pisut, jõudis peaaegu kogu toodetud mahemunakogus ehk 99% turule maheviitega. Tarbijate nõudlus mahemunade järele püsib jätkuvalt kõrgel ja mahemunatootmine on näidanud aeglast, kuid kindlat kasvu.

Mahekartul – väiksemad kogused, kõrge osakaal mahemüügil

Kartulitootmine on Eestis olnud viimastel aastatel languses, ja ka mahekartuli tootmismahud on vähenenud. 2022. aastal moodustas mahekartul vaid 1,7% kogu kartulisaagist, kuid sellest jõudis tervelt 87% turule mahedana. Mahekartuli suurimad kasvatajad Eestis on Hengor OÜ ja Mahe Kati OÜ. Kuigi kogused on vähenenud, eelistavad tootjad jätkata kvaliteetse ja ökoloogilise kartuli pakkumisega, mis leiab kindla koha tarbijate laual.

Maheköögiviljad – väikesed kogused, värske tootjaustavus

Köögiviljatoodang on üldiselt languses, kuid maheköögivili moodustab siiski olulise osa turust, olles populaarne sibula ja küüslauguga. 2022. aastal vähenes maheköögivilja tootmine 4%, moodustades vaid 1% kogu köögiviljatoodangust. Peamiste tootjate seas on näiteks Tarvastu Saariku talu ja Rabafarm OÜ. Väikese mahuga, kuid kindla turunišiga maheköögivili on jätkuvalt oluline kohaliku turu toode, pakkudes alternatiivi tavapärasele köögiviljale.

Mahedad puuviljad ja marjad – astelpaju ja õunad hinnatud eelistus

Mahepuuviljade ja -marjade seas on juhtpositsioonil astelpaju, mis andis 2022. aastal poole kogu mahemaitsete toodangust. Üldiselt kasvas mahepuuviljade ja marjade kogutoodang Eestis aastaga 1300 tonnini, olles võrreldes 2014. aastaga 3,3 korda suurem. 98% sellest kogusest müüdi maheviitega, tõestades selgelt, et tarbijad hindavad puhtalt kasvatatud puu- ja marjasaaki. Mahepuuviljatootjate seas on juhtpositsioonil Hiiu Astelpaju OÜ ja Kastli Aed UÜ, kes panustavad kohaliku maitsevaliku rikastamisse.