Avaldatud: 14. juuni 2012Kategooriad: Uudised

Baltimaade põllumeestel on käimas aegade suurim ühine protestiaktsioon.

Kolmes riigis on Brüsseli vastu kogutud kümneid tuhandeid allkirju.

Eestimaa kauplustes saab põllumehi oma allkirja andes toetada kuni pühapäevani.

"Mind ei huvita põllumees­te toetused, huvitab odavam toit!" hüüab üks proua Jäneda poodi kadudes. Et põllumees­te eurotoetustel ja toidu hinnal võiks olla seos, ta vist ei aima.

Peaaegu proua kõrval sei­sab plakat, mis annab teada kavatsusest maksta Eesti põl­lumeestele 2020. aastal hekta­ri põllumaa harimiseks toe­tust 156 eurot. Hollandi põl­lumehed saavad aga 420 eurot. Euroliidu keskmisena seisab Brüsseli toetuskavas 266 eurot.

Ebaõiglus missugune, leia­vad Baltimaade põllumehed, kes koguvad praegu allkir­ju ebaõigluse lõpetamiseks. Ainuüksi Eestis on kampaania­ga liitunud enam kui 200 toi­dukauplust, kus saab toetus­allkirju anda. Tänaseks peaks Baltimaades juba koos olema umbes 30 000 põllumehi toe­tavat allkirja.

Järjekord Lehtses

Sõnnikuhark mu särgi rinnal on samasugune kui kunagisel Priit Pärna karikatuuril „Sitta kah!". Toona, kolme küm­nendi eest, susati hargiga kom­muniste ja nende käsilasi, kes tahtsid Eesti fosforiidikaevuri-tele maha müüa. Nüüd on sõn­nikuhargiga märk, särk, plakat ja veebikülg Brüsseli ametni­ke suskamiseks. Et neile pära­le jõuaks: Eesti, Läti ja Leedu põllumehed vajavad sama suu­ri eurotoetusi kui Hollandi ja Belgia omad. Muidu pole asi õige ja õiglane.

Kaasas plakatid ja allkirja-lehed, astun autost välja väike­ses Lehtse asulas, et ise koge­da, kas allkirjaaktsioon üldse kellelegi korda läheb. Või püü­takse põllul sõelaga tuult?

Nooremapoolsed sellid sei­ravad mind altkulmu, et kas äkki olen mõni jumalasula­ne oma tõde kuulutamas. Siis aga haarab üks kohaletulnuist, Kristjan pastaka ja hüüab üle poeesise, et loomulikult tuleb põllumehi toetada – Brüsse­lile tuleb arvutamisoskust õpetada.

Korraga hakkabki ribura­da pidi mehi-naisi allkirjalaua juurde tulema. Üks kohalik

külamees, kellel näib huma-lavee nõristamisest siiber ole­vat, näeb toetusaktsioonis oma missiooni: inimene ei jõua veel poe ettegi, kui juba on ta pea­aegu kaenlasse haaratud ja all­kirjalaua juurde veetud. Aga nähes, milles on asi, tullakse tõrkumata.

„Rikaste õigus hakkab üle käte minema," hüüab koha­le tulnud Arvi. Samas kõrval allkirjajärjekorras ootav küla­mees Ivo on alalhoidlikum: „Eks nii peamegi elama, et on rikaste õigus ja vaeste õigus." Samuti aktsioonile tulnud Nel­li haarab pikema jututa pasta­ka, et alla kirjutada. „Teadsin ammugi, et allkirju kogutak­se, aga ei teadnud, et ka siin Lehtses," on ta pastakat pabe­rile pannes rõõmus.

Umbkeelne toetaja

Järgmisena astub uudistades ligi vene mees Aleksei. „Ta on venelane, ta ei saa aru," hüüa­vad külamehed üle poeesise ja tõttavad talle hoolega sele­tama, mis värk on. Kümme­konna minutiga on poest välja astuvast Alekseist saanud põl­lumeeste tuline toetaja. „Loomulikult annan allkirja!" ütleb ta kindlalt.

Väiketalunik Anne astub ligi siis, kui juba asju kokku pakime. Ta on kangesti mure­lik ja tahab rääkida. Anne peab mõnda lihaveist, aga nen­de toetamisega olla ka paras jama: varasemad kesksuvised toetusrahad lennanud hoopis aasta lõppu. Aga rahaga oli ju arvestatud. „Meie inimesed on ikka liiga leplikud," peab Anne loo moraaliks.

„Ma toetasin kampaaniat juba Facebookis," hüüab allkirjalehe juurde tulnud Tii­na pastapliiatsit tõstes. „Aga nüüd annan päris allkirja ka, et nad sel Brüsselis ikka asjast aru saaks!"

Seevastu kaks noort ema suhtuvad Jänedal aktsiooni üsnagi tuimalt. Neid huvitab pigem odav jäätis, mitte aga jäätise tooraine – piima – seos põllumeeste ebaõiglastena näi­vate otsetoetustega. Õnneks on nad minu põllumeeste toe­tuseks allkirjade kogumise akt­sioonil pigem erandid.

Üldrahvalikust, linna- ja maarahvast ühendavast aru­saamisest räägivad ka teised põllumeeste toetuseks allkir­jade kogujad, näiteks kam­paania üks initsiaatoreid, põllumajandus-kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus. „Olime kaks päeva Pärnus Grillfestil, kus inimesed and­sid kokku 2020 allkirja. Suhtu­mine oli äärmiselt toetav. „Põllumeeste toetuseks alati!" oli kõige levinum vastus. Allkir­ja andmisest keeldus küm­mekond inimest," ütleb Roo­met Sõrmus.

Kui varem on põllumees­te aktsioonid, näiteks piima maha valamine või sõnniku­hunniku kaupluse ette too­mine, pannud linnarahvast õlgu kehitama või halvakspa­nevalt sülitama, siis võitluses Brüsseli vastu on maa ja linna solidaarsus suur. Seda rõhutas Eesti Päevalehele antud kom­mentaaris ka põllumajandus­minister Helir-Valdor Seeder.

Brüsseli pingutused

Samal ajal kui allkirjad Leht­ses, Jänedal ja Rakveres pabe­rile saavad, potsatavad mu elektroonilisse postkasti kir­jad Brüsselist meie europar­lamendi saadikutelt.

Suur oli minu imestus neid lugedes: kui tavaliselt otsivad eurosaadikud vabandusi, et selgitada, kui küünemusta suurune on nende tegevus-võimalus ja kui vaikne hääl, siis nüüd oli neil üles lugeda hulk allkirju, pinnimisi ja koh­tumisi Eesti põllumeeste toetu­seks. Tundub, et põllumeeste õiguste eest seismine on and­nud me esindajaile väga konk­reetse tegevussuuna.

Igast vastusest kõlab aga läbi Ivari Padari nimi. Selgub, et just tema on praegu Brüs­selis Baltimaade põllumeeste toetusaktsioonide mitteamet­lik juht.

„Me ei lepi niisuguse olu­korraga," ütleb Tunne Kelam. „Ebavõrdsus on vastuolus euroopalike väärtustega," teatab Siiri Oviir. „Balti eri­sus saab tõeks ainult siis, kui suuremad liikmesriigid nõus­tuvad otsetoetuste ümberjaga­misega meile sobivamal viisil," usub Kristiina Ojuland.

Ivari Padar ise jääb taga­sihoidlikumaks: „Selge on, et kuniks pole kõike kokku lepitud, pole miskit kokku lepitud."

KOMMENTAARID

Iseenesest ei juhtu Brüsselis midagi

Helir-Valdor Seeder

põllumajandusminister

Toetame igati toetuste kiiremat võrdsustamist. Kodanikualgatus-lik aktsioon „Toeta põllumeest" on terve demokraatliku ühiskon­na tunnus.

Ministeerium jätkab Euroopa Komisjoni veenmist, et arvestataks meie ettepanekuid. Täna toetavad meie seisukohti kas täielikult või osaliselt Saksamaa, Suurbritannia, Rootsi, Iirimaa ja mõned teised.

Meie eesmärk on, et Balti rii­kide põllumeestel oleksid võrd­sed võimalused konkureerida lii­du ühisturul, ja see tuleb saavu­tada oluliselt kiiremini kui prae­gu Euroopa Komisjoni poolt väl­ja pakutud kavas.

Ivari Padar

europarlamendi saadik

Iseenesest ei juhtu Euroopa Parla­mendis midagi – keegi midagi pak­kuma ei tule ning kõik sõltub põh­jalikust teabevahetusest ja selgi­tustööst.

Olen toetusaktsioonile korja­nud kõigi Eesti eurosaadikute ja kõigi sotsiaaldemokraatide hulka kuuluvate Balti saadikute allkirjad.

Positiivne on, et suutsime põl­lumajanduskomisjonis Balti riiki­dest pärit eurosaadikute ja põllu­meeste eduka koostöö tulemusel sisse viia muutuse järgmist ehk 2013. aastat puudutavate otsetoe­tuste määrusesse, millega lubatak­se ka uute liikmesriikide eurotoe­tustele järgmisel aastal lisa maks­ta. Eesti kontekstis tähendaks see ligi 30 eurot lisatoetust hekta­ri kohta.

TOETUSAKTSIOON

Kus saab allkirja anda?

Eestis on allkirjakampaaniaga ühi­nenud kõik suuremad kaup­luseketid.

Allkirjalehed on saadaval 12 Rimi hüpermarketis, 8 Pris­mas, 35 Selveris, 40 Grossi toi­dukaupade poes, 7 Maksimar­ketis, 73 Konsumis, kuni 30-s A ja O kaupluses, 10 Maxima XX ja XXX poes, 5 suuremas Comarketis. Lätis koguvad allkirju 34 kohalikku põllumajanduse nõustamisbürood. Allkirjade kogumise­le aitavad kaasa kohalikud põllumajanduskonsultandid. Leedus koguvad allkirju põllumajandusaktivistid ja kohaliku põllu­majanduskoja nõustajad, pea­le selle talunikke ja rohelisi esindava partei liikmed.

Esialgseil ja väga ligikaudseil hinnanguil võib allkirju praegu üle Baltimaade koos olla 30-40 000. Allkirjakampaania kestab pühapäevani.

-1- Sel ajal kui Lehtse me­hed ebaõiglust põhjavad, leiavad naised kiirelt tee allkirjalehe juurde. „Põllumehi tuleb ikka toetada," on levinuim kommentaar. -2- „Mina petitsioonidele allkirju ei anna, kuigi põllumehi toetan," teatab isand Jäneda poe juures. Kutsal on Brüsseli toetuste kohta oma arusaam.

Ebavõrdsed toetused ajavad põllumehi protestima

Uutele liikmesriikidele kehtib toetuste suurenemisel sama valem, ent hiljem liitunud Rumeenial ja Bulgaarial on 2013. aastal veel üleminekuaeg ja nad on soodsamas seisus.

Rein Sikk, Eesti Päevaleht (14.06.2012)

Viimased uudised

Arhiiv

Pikk.ee uudiskirjaga liitumine.

Isikuandmeid töötleme vastavalt Isikuandmete töötlemise põhimõtetele

Täpsem liitumisvorm on leitav https://www.pikk.ee/liitu-uudiskirjaga/