Baltimaade põllumeestel on käimas aegade suurim ühine protestiaktsioon.
Kolmes riigis on Brüsseli vastu kogutud kümneid tuhandeid allkirju.
Eestimaa kauplustes saab põllumehi oma allkirja andes toetada kuni pühapäevani.
"Mind ei huvita põllumeeste toetused, huvitab odavam toit!" hüüab üks proua Jäneda poodi kadudes. Et põllumeeste eurotoetustel ja toidu hinnal võiks olla seos, ta vist ei aima.
Peaaegu proua kõrval seisab plakat, mis annab teada kavatsusest maksta Eesti põllumeestele 2020. aastal hektari põllumaa harimiseks toetust 156 eurot. Hollandi põllumehed saavad aga 420 eurot. Euroliidu keskmisena seisab Brüsseli toetuskavas 266 eurot.
Ebaõiglus missugune, leiavad Baltimaade põllumehed, kes koguvad praegu allkirju ebaõigluse lõpetamiseks. Ainuüksi Eestis on kampaaniaga liitunud enam kui 200 toidukauplust, kus saab toetusallkirju anda. Tänaseks peaks Baltimaades juba koos olema umbes 30 000 põllumehi toetavat allkirja.
Järjekord Lehtses
Sõnnikuhark mu särgi rinnal on samasugune kui kunagisel Priit Pärna karikatuuril „Sitta kah!". Toona, kolme kümnendi eest, susati hargiga kommuniste ja nende käsilasi, kes tahtsid Eesti fosforiidikaevuri-tele maha müüa. Nüüd on sõnnikuhargiga märk, särk, plakat ja veebikülg Brüsseli ametnike suskamiseks. Et neile pärale jõuaks: Eesti, Läti ja Leedu põllumehed vajavad sama suuri eurotoetusi kui Hollandi ja Belgia omad. Muidu pole asi õige ja õiglane.
Kaasas plakatid ja allkirja-lehed, astun autost välja väikeses Lehtse asulas, et ise kogeda, kas allkirjaaktsioon üldse kellelegi korda läheb. Või püütakse põllul sõelaga tuult?
Nooremapoolsed sellid seiravad mind altkulmu, et kas äkki olen mõni jumalasulane oma tõde kuulutamas. Siis aga haarab üks kohaletulnuist, Kristjan pastaka ja hüüab üle poeesise, et loomulikult tuleb põllumehi toetada – Brüsselile tuleb arvutamisoskust õpetada.
Korraga hakkabki riburada pidi mehi-naisi allkirjalaua juurde tulema. Üks kohalik
külamees, kellel näib huma-lavee nõristamisest siiber olevat, näeb toetusaktsioonis oma missiooni: inimene ei jõua veel poe ettegi, kui juba on ta peaaegu kaenlasse haaratud ja allkirjalaua juurde veetud. Aga nähes, milles on asi, tullakse tõrkumata.
„Rikaste õigus hakkab üle käte minema," hüüab kohale tulnud Arvi. Samas kõrval allkirjajärjekorras ootav külamees Ivo on alalhoidlikum: „Eks nii peamegi elama, et on rikaste õigus ja vaeste õigus." Samuti aktsioonile tulnud Nelli haarab pikema jututa pastaka, et alla kirjutada. „Teadsin ammugi, et allkirju kogutakse, aga ei teadnud, et ka siin Lehtses," on ta pastakat paberile pannes rõõmus.
Umbkeelne toetaja
Järgmisena astub uudistades ligi vene mees Aleksei. „Ta on venelane, ta ei saa aru," hüüavad külamehed üle poeesise ja tõttavad talle hoolega seletama, mis värk on. Kümmekonna minutiga on poest välja astuvast Alekseist saanud põllumeeste tuline toetaja. „Loomulikult annan allkirja!" ütleb ta kindlalt.
Väiketalunik Anne astub ligi siis, kui juba asju kokku pakime. Ta on kangesti murelik ja tahab rääkida. Anne peab mõnda lihaveist, aga nende toetamisega olla ka paras jama: varasemad kesksuvised toetusrahad lennanud hoopis aasta lõppu. Aga rahaga oli ju arvestatud. „Meie inimesed on ikka liiga leplikud," peab Anne loo moraaliks.
„Ma toetasin kampaaniat juba Facebookis," hüüab allkirjalehe juurde tulnud Tiina pastapliiatsit tõstes. „Aga nüüd annan päris allkirja ka, et nad sel Brüsselis ikka asjast aru saaks!"
Seevastu kaks noort ema suhtuvad Jänedal aktsiooni üsnagi tuimalt. Neid huvitab pigem odav jäätis, mitte aga jäätise tooraine – piima – seos põllumeeste ebaõiglastena näivate otsetoetustega. Õnneks on nad minu põllumeeste toetuseks allkirjade kogumise aktsioonil pigem erandid.
Üldrahvalikust, linna- ja maarahvast ühendavast arusaamisest räägivad ka teised põllumeeste toetuseks allkirjade kogujad, näiteks kampaania üks initsiaatoreid, põllumajandus-kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus. „Olime kaks päeva Pärnus Grillfestil, kus inimesed andsid kokku 2020 allkirja. Suhtumine oli äärmiselt toetav. „Põllumeeste toetuseks alati!" oli kõige levinum vastus. Allkirja andmisest keeldus kümmekond inimest," ütleb Roomet Sõrmus.
Kui varem on põllumeeste aktsioonid, näiteks piima maha valamine või sõnnikuhunniku kaupluse ette toomine, pannud linnarahvast õlgu kehitama või halvakspanevalt sülitama, siis võitluses Brüsseli vastu on maa ja linna solidaarsus suur. Seda rõhutas Eesti Päevalehele antud kommentaaris ka põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.
Brüsseli pingutused
Samal ajal kui allkirjad Lehtses, Jänedal ja Rakveres paberile saavad, potsatavad mu elektroonilisse postkasti kirjad Brüsselist meie europarlamendi saadikutelt.
Suur oli minu imestus neid lugedes: kui tavaliselt otsivad eurosaadikud vabandusi, et selgitada, kui küünemusta suurune on nende tegevus-võimalus ja kui vaikne hääl, siis nüüd oli neil üles lugeda hulk allkirju, pinnimisi ja kohtumisi Eesti põllumeeste toetuseks. Tundub, et põllumeeste õiguste eest seismine on andnud me esindajaile väga konkreetse tegevussuuna.
Igast vastusest kõlab aga läbi Ivari Padari nimi. Selgub, et just tema on praegu Brüsselis Baltimaade põllumeeste toetusaktsioonide mitteametlik juht.
„Me ei lepi niisuguse olukorraga," ütleb Tunne Kelam. „Ebavõrdsus on vastuolus euroopalike väärtustega," teatab Siiri Oviir. „Balti erisus saab tõeks ainult siis, kui suuremad liikmesriigid nõustuvad otsetoetuste ümberjagamisega meile sobivamal viisil," usub Kristiina Ojuland.
Ivari Padar ise jääb tagasihoidlikumaks: „Selge on, et kuniks pole kõike kokku lepitud, pole miskit kokku lepitud."
KOMMENTAARID
Iseenesest ei juhtu Brüsselis midagi
Helir-Valdor Seeder
põllumajandusminister
Toetame igati toetuste kiiremat võrdsustamist. Kodanikualgatus-lik aktsioon „Toeta põllumeest" on terve demokraatliku ühiskonna tunnus.
Ministeerium jätkab Euroopa Komisjoni veenmist, et arvestataks meie ettepanekuid. Täna toetavad meie seisukohti kas täielikult või osaliselt Saksamaa, Suurbritannia, Rootsi, Iirimaa ja mõned teised.
Meie eesmärk on, et Balti riikide põllumeestel oleksid võrdsed võimalused konkureerida liidu ühisturul, ja see tuleb saavutada oluliselt kiiremini kui praegu Euroopa Komisjoni poolt välja pakutud kavas.
Ivari Padar
europarlamendi saadik
Iseenesest ei juhtu Euroopa Parlamendis midagi – keegi midagi pakkuma ei tule ning kõik sõltub põhjalikust teabevahetusest ja selgitustööst.
Olen toetusaktsioonile korjanud kõigi Eesti eurosaadikute ja kõigi sotsiaaldemokraatide hulka kuuluvate Balti saadikute allkirjad.
Positiivne on, et suutsime põllumajanduskomisjonis Balti riikidest pärit eurosaadikute ja põllumeeste eduka koostöö tulemusel sisse viia muutuse järgmist ehk 2013. aastat puudutavate otsetoetuste määrusesse, millega lubatakse ka uute liikmesriikide eurotoetustele järgmisel aastal lisa maksta. Eesti kontekstis tähendaks see ligi 30 eurot lisatoetust hektari kohta.
TOETUSAKTSIOON
Kus saab allkirja anda?
Eestis on allkirjakampaaniaga ühinenud kõik suuremad kaupluseketid.
Allkirjalehed on saadaval 12 Rimi hüpermarketis, 8 Prismas, 35 Selveris, 40 Grossi toidukaupade poes, 7 Maksimarketis, 73 Konsumis, kuni 30-s A ja O kaupluses, 10 Maxima XX ja XXX poes, 5 suuremas Comarketis. Lätis koguvad allkirju 34 kohalikku põllumajanduse nõustamisbürood. Allkirjade kogumisele aitavad kaasa kohalikud põllumajanduskonsultandid. Leedus koguvad allkirju põllumajandusaktivistid ja kohaliku põllumajanduskoja nõustajad, peale selle talunikke ja rohelisi esindava partei liikmed.
Esialgseil ja väga ligikaudseil hinnanguil võib allkirju praegu üle Baltimaade koos olla 30-40 000. Allkirjakampaania kestab pühapäevani.
-1- Sel ajal kui Lehtse mehed ebaõiglust põhjavad, leiavad naised kiirelt tee allkirjalehe juurde. „Põllumehi tuleb ikka toetada," on levinuim kommentaar. -2- „Mina petitsioonidele allkirju ei anna, kuigi põllumehi toetan," teatab isand Jäneda poe juures. Kutsal on Brüsseli toetuste kohta oma arusaam.
—
Ebavõrdsed toetused ajavad põllumehi protestima
Uutele liikmesriikidele kehtib toetuste suurenemisel sama valem, ent hiljem liitunud Rumeenial ja Bulgaarial on 2013. aastal veel üleminekuaeg ja nad on soodsamas seisus.
Rein Sikk, Eesti Päevaleht (14.06.2012)
