Avaldatud: 19. august 2024Kategooriad: Keskkond, Muld, UudisedSildid: , , ,

Reedel ja laupäeval toimusid Tartu külje all Rõhu aias 69. kündmise maailmameistrivõistlused. Võistlustulle astus 44 võistlejat 25 riigist.

Künnivõistlus on rahvusvaheline

Tänavu 10. augustil möödus ka 150. aastat Eesti esimesest võistluskünnist, mille eestvedajaks oli Carl Robert Jakobson. Üritusel kasutati juba pikka aega kasutusel olevaid harkatru ja uuemaid hõlmatru.  Võistluskünni eesmärk oli tutvustada põllumeestele uuemaid tööriistu, kuna üleminek tõhusamatele mullaharimisriistadele oli seni toimunud liiga aeglaselt.

Kündjad võistlesid kahel alal: rohumaa künd 16. augustil ja kõrrepõld 17. augustil. Esimese päeva võitis tavaadra klassis taanlane, Martin Lindberg Velling, teisel päeval nii hästi ei läinud ja tulemuseks tuli seitsmes koht, mis tegi lõpptulemuseks kolmanda koha. Maailmameistrivõistlused võitsid Iirimaa võistlejad, tavaatradel Eamonn Tracey ja pöördataradel kategoorias Jer Coakley.

Võistlus toimus Maailma Künniorganisatsiooni (World Ploughing Organisation) egiidi all. WPO sekretär Anna Marie McHugh ütles, et Eesti Künniselts, Eesti Maaülikool ja Maaelu Teadmuskeskus on teinud head eeltööd võistluse kordamineku nimel. „Loodame võistluspäevil ka suurele publikuhuvile, sest põnevat vaatamist on nii põllul kui ka messialal EMÜ Rõhu katsejaamas,“ sõnas McHugh enne päeva algust.

„Pax arva colat“ – „las rahu harib põldu“. Foto: Maire Tõrra

Eesti esindajatel läks võistlusel ootuspäraselt. Võistlustulle asusid Priit Puuorg pöördadraga ja Raido Kunila tavaadraga. Priit on osalenud eelnevalt kaks aastat tagasi künni MM-l Iirimaal ja saavutas parima esmakordselt osaleja auhinna 10. kohaga. Raido on Eestit esindanud üle kümne korra, olles 14-kordne Eesti künnimeister. Priit Puuorg saavutas pöördadara klassis 14-nda koha ja Raido Kunila tavaadra klassis 18-nda koha.

„Kui süvitsi minna, siis see on väga keeruline, sest et muld on kuskil kohas savisem, kuskil kohas liivasem. Juba kõik künnipilt muutub. Teiseks on kokku surutud mulda mõnes kohas rohkem, mõnes kohas vähem. Sa pead kogu aeg olema valmis ja see kõik kajastub lõpuks selles künnipildis,” ütles Priit Puuorg TV3 reporterile.

Nagu igal spordivõistlusel, hindasid ka võistluskündi kohtunikud. Igalt osalejalt maalt kohtunikele lisaks oli seda tööd tegemas Eesti selle ala parimad spetsialistid. Kaugemad meeskonnad jõudsid Eestisse juba kolm nädalat tagasi. Kündjad on alati püüdnud tulla kohale oma tehnikaga, aga teiselt poolt maakera on see siiski kallis. Kaugemad riigid saatsid oma võistlejate traktorid ja adrad teele juba kevadel. 

Nagu kõigil võistlusaladel – oluline on, et kõik oleks täpselt võistleja käe ja jala järgi. Kohapeal on kuni 4 päeva harjutamiseks ja mulla tundma õppimiseks. Võistlejate pühendumus oli muljetavaldav, terve nädal möödus tihedas harjutamises. Künti paar vagu ja arutati pikalt juhendajaga soorituse üle. Muist osalejaid, koos tehnilise tiimiga, timmis midagi masinate juures. Eesmärk oli kõigil neil ühine – teha Kündmise maailmameistrivõistlustel oma parim võimalik sooritus.

Künd jääb oluliseks ka tulevikus

Põhilised künni võtted on viimased 100 aastat üsna teada, tänapäeval võimaldab tehnika oluliselt paremini, täpsemini ja eelkõige kiiremini teha. Kui künd on tehtud hästi ja sobilikul ajal, siis kindlasti künd on hea mullaharimise viis. Aga ta kipub olema hinnaline. Tänapäeval on olemas sarnast tulemust andvaid kiiremaid ja veidi odavamaid viise. “Künnil on kindlasti oma koht teatud keeruliste olukordade lahendamisel”, kinnitab Taavi Võsa Maaelu Teadmuskeskusest.

Künd on kultuuriliselt väga olulisel kohal Eestis olnud. Teatud kümnenditel künd oli põhiline ja pea ainukene mulla harimise viis, et enne külvi mulla seisund sobivamaks saada. Nüüd vaheldatakse seda minimeeritud harimisega. “Nagu saunas ei käida iga päev, ei pea ka igal aastal iga põldu kündma”, arutles Alar Astover Eesti Maaülikoolist. Saame mullaharimisvõtteid ajas vaheldada, valida õiget aega ja kohta.

Iga põllumajanduse tehtav tegevus valel ajahetkel võib saagi tulemust “rikkuda”. Nii künd kui ka valel ajal väetamine. Toidujulgeolek on oluline, aga toidutootmist 0-mõjuga terviklikule keskkonnale teha ei saa. Enamik Eesti muldasid on heas seisus ja paljudest teistes Euroopa piirkondade mullastikust etem. Sageli me vaatame väga pinnapealset mulda, aga muld on väga kirju ja eriline ka sügavustes.

Meil on palju eesrindlikke põllumehi, kes otsivad uusi lahendusi ja võimalusi, olles vahel sellega isegi sammu teadusest eespool. Mulla tähtsusest arusaamine on suurenenud nii põllumeeste hulgas kui ka ühiskonnas üldiselt. Mõnel juhul minnakse mulla armastusega isegi liiale, kartes oma tegevusega justkui mulda rikkuda. Ei tasu unustada, et saaki tuleb saada ja ettevõte ära majandada, pani Alar Astover ERR Huvitaja saates kuulajatele südamele.

Tippkündjatel on arusaamine, kuidas muld soovib liikuda adra hõlma pidi. Ader on vaid tehniline vahend mulla suunamiseks sinna kuhu vaja. Kõige tähtsam on teadmine, kuidas seda mulda suunata niimoodi, et see küntud maa jääk sobilikuks järgmise kultuuri kasvatamiseks. Ja see teadmine tuleb suurte kogemustega.

Põllumajandus annab toidu lauale

Künni MM-iga samal ajal korraldas Eestimaa Talupidajate Keskliit Rõhu aias suure talutoidu laada „Maa tuleb linna“. “Maa tuleb linna” on rohkemat kui lihtsalt laat – see on sündmus, kus kohtuvad maa ja linn ning kus pakutakse parimat talutoiduvalikut otse meie armastatud talunikelt ja toidutootjatelt. See on võimalus väärtustada kohalikku toitu ja toetada lühikesi tarneahelaid ning Eesti põllumajandustootjaid.

Lisaks oli Rõhu aias lisaks võistlustele ja talulaadale uudistamist alates uue ja vanatehnika väljapanekust, taluloomadest, Eesti Maaülikooli, Maaelu Teadmuskeskuse ja Eesti Maaelumuuseumide põnevatest töötubadest ja katsetest, adraoksjonist ja hoburakendivõistlus ning traktorite jõutõmme.

Rõhu katsejaama juhataja, Toomas Tõrra, rõõmustas selle üle, et Rõhu aeda leidis kahe päeva jooksul tee hinnanguliselt viis tuhat huvilist, kuigi selleks tuli võtta ette väike sõit Tartu linnast välja.

Talutoidu lett “Maa tuleb linna” laada. Foto: Tom Zuravljov, ETKL

Toimetas H. Tamsalu, METK. Allikad:

Viimased uudised

Arhiiv

Pikk.ee uudiskirjaga liitumine.

Isikuandmeid töötleme vastavalt Isikuandmete töötlemise põhimõtetele

Täpsem liitumisvorm on leitav https://www.pikk.ee/liitu-uudiskirjaga/