Allikas: Maaelu Teadmuskeskus. 19.07.2024
Belgia projektinäitega käis kohapeal tutvumas Karol Sepik.
Viiendat põlve põllumajandustootja Pieter Van Wilderode elab koos oma naise Griet Lemaire’i ja kahe pojaga Hof Te Kattemi talus. Teravilja, sööda ja sigade kõrval toodab ta mahepõllumajanduslikke kartuleid kuulsate Belgia friikartulite valmistamiseks.
Friikartulite kodumaal on üle 4500 tänavatoidupakkuja, kes on just kartulite friteerimisele pühendunud. Kohaliku tava kohaselt serveeritud friikartulid (flaami keeles frietkot, prantsuse keeles friterie) on Belgia traditsiooniline suupiste, mille järjekorras seisavad lisaks kohalikele ka tuhanded turistid. Õigete frietkot’ide valmistamiseks kasutatakse eelkõige just kohalikku toodangut ja kohalikke kartulisorte.
Tooraine olgu kohalik
Jah, tooraine ei tule kaugelt. Tänu optimaalsetele kasvutingimustele ja oskusteabele on Belgias keskmine saagikus ligikaudu 45 tonni hektari kohta, mistõttu on riigist on saanud ühtlasi maailma suurim (külmutatud) friikartulite eksportija.
Igal aastal töödeldakse Belgias umbes 3,5 miljonit tonni kartulit friikartuliteks, kartulipüreeks, krõpsudeks ja helvesteks. Kartulite aastane kogutarbimine umbes 80-85 kg inimese kohta. Belgia kartulikaubanduse ja -töötlemise assotsiatsiooni Belgapom andmetel on riigis umbes 7000 kartulitootjat, paarsada edasimüüjat ja umbes 20 töötlemisettevõtet, mis annavad tööd peaaegu 3000 inimesele.
Hof Te Kattemi talu on Van Wilderod perekond juhtinud viis põlvkonda, alates 1896. aastast. Tegelikult ulatub selle ajalugu veelgi kaugemale, aastasse 1151. Tol ajal oli asutaja Ninove klooster. Farm asutati, et tagada kloostri elanikele toidu- ja joogipoolis.
Innovatsioon tagab talu kestmise
Pieterit võib pidada uuenduslikuks talupidajaks, kes võtab rõõmuga kasutusele loomingulisi lahendusi ja uuendab tootmissüsteemi. Tegelikult võibki Hof Te Kattemi kestvuse saladuseks nimetada väljakutsetega toimetulekut, keskendudes jätkusuutlikkusele ja innovatsioonile. Nii on perekonnas siiani au sees aasta, mil osteti esimene traktor – 1950.
Tagasi tänasesse. Kui päikeseenergia kasutamine on suhteliselt tavaliseks muutunud, siis Pieter liigub vesiniku tootmise suunas. Nii saab madala energiahinnaga perioodidel ülejäägist „loobumise” asemel seda edukalt salvestada. „Meie soov on jõuda energiasõltumatuseni,” sõnas peremees. Selles osas on ta loonud koostöö energiafirmaga Kioz, mis pakub vesiniku säilitamise, kasutamise ja selle müümise tehnoloogilisi lahendusi.
Suur väljakutse on kliimamuutus, mis võib tekitada vajadust muutusi kiiremas korras sisse viia. „Kiiremini, kui me ehk oodatagi oskame,” lausus peremees. „Viimased viis aastat pole ilmastiku mõttes olnud nii-öelda tavalised.”
Kartulisort on vahetunud
Millisest kartulisordist valmivad üheks Belgia sümboliks nimetatud friikartulid? „Viisteist aastat tagasi läksime üle Fontane sordi peale. Traditsiooniline sort on Bentji, aga selle omadused on ajale jalgu jäänud – mugulate korrapärasus, haigusekindlus ja kvaliteedi ühtlus,” loetles Pieter.
Kartulite hoiustamiseks valmis 2021. aastal kõrgtehnoloogiline kartuliladu, millel on võimas nutikas põrandatuulutus. Ladu mahutab kuni 7000 tonni kartuleid.
Kuidas Eestis samaväärset friikartulit valmistada?
METKi sordiaretuse osakonna teadur Terje Tähtjärv on sealsete kartulisortidega kursis ja kinnitab, et need sobivad just selle piirkonna tingimustes kasvatamiseks.
„Meil on mõistlik kasvatada Eesti kartulisorte, mis on aretatud meie tingimustele vastavalt. Hea ja maitsva tulemuse saavutamiseks soovitan kasutada sorte Piret või Maret. Eriti Piretil on friikartulina kuldsem toon ja täidlasem maitse,” sõnas Tähtjärv.
RETSEPT
Kui õige kartul on lõpuks kööki jõudnud, algab järjekordne „tuumateadus”. Traditsioonilise Belgia friikartuli valmistamine ei sõltu sugugi pelgalt sordist, vaid ka valmistamise metoodikast.
- Alustuseks tuleb kartuleid külma veega pesta ning need ära kuivatada. Lõika mugulad umbes ühe sentimeetri paksusteks ribadeks ja loputa neid taas minuti jagu külma vee all. Pane need nõrguma.
- Vala potti või fritüüri kuumakindlat õli (kodumaine rapsiõli sobib hästi) ja kuumuta see 130 kraadini. Aseta peotäis kartuleid õlisse ja küpseta neid umbes umbes kolm minutit, kuni kartulid on pehmed, aga veel valged. Väike kogus korraga on oluline, et mitte liigselt õli temperatuuri kõigutada! Võta välja ning tõsta restile või majapidamispaberile. Korda, kuni kõik kartulid on õlist läbi käinud. Lase neil täielikult maha jahtuda.
- Soojenda õli potis või fritüüris 180 kraadini. Aseta peotäis jahtunud kartuleid potti ja kuumuta, kuni need muutuvad kuldseks ja krõbedaks. Tõsta välja ning pane hetkeks restile või majapidamispaberile nõrguma. Maitsesta soola ja soovi korral pipraga ning naudi kohe. Viimast ei peakski tegelikult mainima, sest taolise hõrgutise juures ei jää küll keegi ootama!
