Allikas: Novaator.err.ee, Airika Harrik
21.02.2022
Lammaste heaolu hindamiseks farmides on vaja täpseid ja usaldusväärseid hindamisprotokolle, mis oma põhjalikkuses võivad olla igapäevaseks kasutamiseks üleliia keerukad. Eesti ja Itaalia teadlaste välja pakutud lammaste heaolu hindamisprotokoll on senistest lühem ja võtab vähem aega.
“Protokollid lammaste heaolu hindamiseks on küll juba olemas, aga need on üsna keerukad. Erinevaid tegureid on neis palju,” ütleb Eesti Maaülikooli professor David Arney. “Isegi kui inimesi on koolitatud neid protokolle kasutama, kulub ühe farmi hindamiseks ikka vähemalt päeva jagu aega.”
Kuna praeguste hindamismeetoditega on muresid veel, pakkusid Arney, EMÜ doktorandid Francesca Carnovale ja Giovanni Marcone ning nende kolleegid Basilicata ja Napoli Ülikoolist välja uue, lihtsama ja kiirema hindamisprotokolli. Nad katsetasid seda 18 Itaalia lambafarmis ja tutvustasid oma protokolli nende farmide omanikele.
Kaheksa olulist tegurit
Giovanni Marcone sõnul koosneb uus protokoll kaheksast hinnatavast tegurist. “Vaatasime udarapõletiku esinemust, jälgisime kas lammas lonkas, tema villa puhtust ja saledust. Ühtlasi kontrollisime, kui kärbitud on saba ning lamba nahakahjustusi ja sõrgade ülekasvu,” loetleb ta. Tegurid said valitud just sellised, sest Marcone sõnul on need varasemates töödes ja katsetes oma olulisust juba tõestanud.
- udarapõletik
- lonkamine
- villa puhtus
- toitumus
- sabade kärpimine
- nahakahjustused
- sõrgade ülekasv
David Arney lisab, et töörühm küsis ka lambakasvatajate endi arvamust, milliseid tegureid nad lammaste heaolust rääkides oluliseks peavad. “Farmerid arvasid, et neist heaolu näitajatest oli kõige olulisem udarapõletik ehk mastiit. Seejärel nimetasid nad lonkamist ja lamba saledust,” kirjeldab ta. Kõige vähem oluliseks pidasid farmerid lamba kärbitud saba.
"See on ka oluline, et me ei puuduta loomi ega häiri nende tavapärast käitumist, vaid lihtsalt vaatame neid."
Uuritud farmidest üheksas kasvatati ainult piimalambaid ning üheksas nii piima- kui ka lihaloomi. Francesca Carnovale sõnul vaatas töörühm seekord mõlemat tüüpi farmides just piimalambaid. “See oli lihtne, sest saime neid ükshaaval hinnata lüpsmise käigus,” sõnab ta. “Lihalammaste hindamine võib olla keerulisem, aga plaanime seda teha Eestis, sest enamik siinseid farme on lihalambafarmid.” Ta pakub, et lihalambaid saaks ükshaaval hõlpsalt hinnata iga-aastase pügamise ajal.
“See on ka oluline, et me ei puuduta loomi ega häiri nende tavapärast käitumist, vaid lihtsalt vaatame neid,” osutab Carnovale. Praegustes protokollides tuleb hindajal üle vaadata loomade laut, sööda kvaliteet ja elukeskkond üldiselt, aga uues protokollis piisab loomade ükshaaval vaatlusest eemalt.
Arney märgib, et praegused protokollid on väga ajamahukad ega pruugi sobida erinevaks otstarbeks kasvatatud või erineval maastikul elavatele lammastele. “Püüame teha oma protokolli esiteks kiiremaks ja lihtsamaks ning teisalt selliseks, et farmerid võiks seda ise kasutada,” ütleb ta.
Praegu kuluva päeva asemel võttis hindamine uue meetodiga aega keskmiselt 40 minutit. “Nüüd saaks näiteks poole tunniga hõlpsalt ära hinnata 300-400 lammast. Meie protokoll annab kohe teada, mis on iga farmi peamised murekohad,” ütleb Marcone.
Kui lambakasvataja ise oma hoolealuseid hindaks, saaks hinnanguid anda sagedamini, kui kord mõne aasta jooksul. “Muidu käib hindaja farmis näiteks ainult talviti ja näeb talviseid probleeme, aga jätab kahe silma vahele kõik muude aastaaegade probleemid,” põhjendab Arney.
Sobib ka Eesti oludesse
“Lambakasvatuses on loomade heaolu hinnata oluline loomulikult eetilistel põhjustel ja looma enda elule mõeldes,” ütleb Giovanni Marcone. “Samas on see oluline ka Euroopa seadusandlusele, mis sätestab, kuidas loomi peaks farmis pidama.” Lambakasvataja võidab hinnangutest, sest saab kõrgete kvaliteedistandarditega luua kvaliteetse toote, mille eest tarbija on nõus rohkem maksma.
David Arney sõnul on loomade heaolu kaudselt oluline ka tarbijale, kes näeb liha päritolu näiteks tootemärgiselt. “Tarbijal on siis hea teada, et loomad, kellelt tema liha, juust või jogurt pärineb, on toodetud kõrge heaolustandardi tingimustes,” osutab ta. Ehkki Eestis selliseid tootemärgiseid veel ei kasutata, loodab professor neid tulevikus ka siinmail näha.
"Tarbijal on siis hea teada, et loomad, kellelt tema liha, juust või jogurt pärineb, on toodetud kõrge heaolustandardi tingimustes."
Eesti lambakasvatajatel on Arney sõnul samuti võimalik uut hindamisvahendit ise kasutada, et oma farmi eripärad leida ja vajadusel mured parandada. “Eesti kliima on muidugi erinev. Siin on palju külmem, nii et lammastel on palju vähem aega rohtu süüa,” võrdleb ta Itaaliaga. Samuti võivad kahes riigis erineda lambatõud, rohumaad, parasiidid ja haigused. Kui Itaalias peetakse valdavalt piimalambaid, siis Eesti lambaid kasvatatakse lihaloomadena. Sellele vaatamata peab ta uut protokolli sobivaks ja vajadusel kohandatavaks mõlema riigi oludele.
“Kui selgubki, et peame protokollis midagi muutma, saab selle muutmine olema kerge. Nii et arvan, et meie protokolli saab rakendada igas farmis, riigis ja olukorras,” ütleb Francesca Carnovale.
Töörühm kirjutab oma uuringust ajakirjas Small Ruminant Research.
Toimetaja: Liina Ulm
