Avaldatud: 30. jaanuar 2025Kategooriad: Keskkond, Metsandus, UudisedSildid: , ,

Allikas: Novaator. Autor: Jürgen Aosaar, EMÜ. Artiklit toimetas: Manuela Kollom, METK

Norras kasvavates kuusikutes leidub juurepessu ja külmaseene põhjustatud mädanikku igal viiendal kuusel. Metsaraiel langetustraktori kogutav andmestik võimaldab mädanikuga puid kaardistada, et teha uue metsapõlve rajamisel targemaid valikuid.

Ühiskonnale jääb saamata kvaliteetne tooraine

Harilik kuusk ja selle puit on majanduslikult väga oluline nii Skandinaavia kui ka laiemalt Euroopa metsanduses. Samuti mängib kuusk suurt rolli ka Eesti metsanduses. Meie metsadest moodustavad umbes viiendiku kuusikud. Paraku levivad aga kuusikutes seenpatogeenid juurepess ja külmaseen, mis põhjustavad kuuskede juure- ja tüvemädanikku.

Mädanikuga puit ei kõlba kvaliteetsete puittoodete valmistamiseks ning sobib enamasti vaid küttepuuks. See omakorda tähendab, et ühiskonnale jääb saamata kvaliteetne tooraine ja majanduslik tulu, kirjutab Eesti Maaülikooli metsakasvatuse kaasprofessor Jürgen Aosaar.

Juurepess võib pärast puude raiet elada veel kuni 50 aastat

Norra biomajanduse uurimisinstituudi metsateadlased Wilson Lara juhtimisel püüdsid leida juurepessu ja külmaseene kahjustatud puude levikumustreid kuusikutes, kasutades selleks metsalangetusmasinate ehk harvesteride töö käigus kogutud infot.

Lara ja tema kolleegid jaotasid uuritud kuusikud mädaniku leviku iseloomu statistilise analüüsi põhjal kolme klassi. Ühte klassi kuulusid kuusikud, kus mädanikuga puud paiknesid grupiti, teise klassi aga need, kus kahjustusega puud paiknesid hajusalt üle kogu metsatüki. Kolmanda klassi moodustasid kuusikud, kus mädanikuga puude paiknemise mustrit ei olnud võimalik statistiliselt eristada.

 

Harvesteri andmete põhjal koostatud mädanikuga kuuskede paiknemise kaart. Allikas: Journal of Appiled Ecology, 2024

Puistutes, kus mädanikuga puud kasvasid grupiti, esines mädanik igal kuuendal kuusel. Puistutes, kus mädanikuga puud paiknesid hajusalt, oli mädanikuga kuuskede osakaal statistiliselt suurem, ületades 20 protsendi piiri. Seejuures oli kuuskede osakaal kahe klassi puistutes sarnane, veidi üle 90 protsendi. Mädanikuga puudegrupi keskmine läbimõõt oli 12 meetrit ja sinna kuulus keskmiselt kuus puud.

Selles töös ei eristanud autorid laboratoorselt juurepessu ja külmaseene põhjustatud mädanikke. Siiski hindasid nad kahjustuse iseloomu järgi, et valdavalt oli kuuskedes mädaniku tekitajaks juurepess. Seda hinnangut toetavad ka varasemad Norra uuringud.

Juurepess võib pärast puude raiet elada veel kuni 50 aastat raiutud puude kändudes ja juurestikes. Seetõttu nakatuvad pessuga ka mädanikuga kännud ja lähedusse istutatud noored kuused, mille juured ühinevad kasvades paratamatult vanade juurestikega.

Mullas peitub suurel hulgal erinevate puude juuri, mis omavahel ka kokku kasvavad. Juurekontaktide kaudu levib juurepess ühelt puult teisele. Autor: Ari Hietala

Nii aitabki mädanikuga kändude kaardistamine metsauuenduse rajamist täpsemalt planeerida, et vältida haiguse kandumist järgmisele metsapõlvele. Selliste kändude vahetusse lähedusse peaks istutama puuliike või looduslikult laskma kasvada puuliikidel, mida juurepess ei nakata. Lara ja uuringu kaasautorid soovitavad noori kuuski mädanikuga kändudest istutada vähemalt nelja meetri kaugusele.

Andmeid kogus harvesteri lõikepea külge ühendatud GPS-seade

Kohtadesse, kus vanade kuuskede kändudel ei esines mädanikku, võib taas istutada kuuski. Milline puuliik sobiks kuuse asenduseks? See sõltub mitmest asjaolust, nagu kasvukoha mullast ja ka sellest, milline juurepessu liik täpsemalt kändudes elutseb.

Lara ja tema kolleegid selgitavad, et ilmselt elutses grupiti mädanikuga puudega puistutes seenpatogeen juba eelmises metsapõlves ning levis juurkontaktide kaudu algallikast ümbritsevatele puudele. Kuid hajusalt paiknevad mädanikuga kuused on suuresti nakatunud sama metsapõlve jooksul, ilmselt suviste harvendusraiete tõttu, mis kuusikutes ei ole kindlasti soovitatavad.

Wilson Lara juhitud uuringu tarbeks kogusid teadlased andmeid Lõuna- ja Kesk-Norras kasvavatest puistutest. Nad uurisid kokku 273 puistut, millest enamiku koosseisus oli üle 80 protsendi kuused. Kuusikutes töötasid ja kogusid andmeid Komatsu harvesterid, mille lõikepea külge ühendatud GPS seade salvestas iga lõigatud puu asukoha. Töö autorite sõnul on just Komatsu harvesteride GPS positsioneerimine omasuguste seas täpseim. Andmete kogumiseks registreeris harvesteri operaator iga puu langetamise juures, kas tüves esineb mädanik või mitte.

Harvesteri lõikepea küljes oleva GPS seadme asukoha määramisel võib esineda viga 0,5–3 meetrit. Kuigi töö autorid nendivad, et mädanikuga puude leviku kaardid võivad olla veidi ebatäpsed, saab neid andmeid siiski rakendada metsade targemaks ja täpsemaks majandamiseks. Harvesteridelt tulevaid andmeid mädanikuga kändude paiknemise kohta saab üle kanda istutusmasinatele, mis n-ö teavad, kuidas nende põhjal uue metsapõlve taimi õigesse kohta paigutada.

Loe veel:
➤ Uuring: “Mapping pathogenic fungi in decayed Norway spruce stands: Insights from harvester positional data”
➤ Artikkel: “Jüri Rute: Eestis tärkab biotootmise uus ajastu”
➤ Artikkel: “Tormikahjustusega mets hoiab elurikkust”
➤ Artikkel: “Noor mets vajab hooldust”

 

Viimased uudised

Arhiiv

Pikk.ee uudiskirjaga liitumine.

Isikuandmeid töötleme vastavalt Isikuandmete töötlemise põhimõtetele

Täpsem liitumisvorm on leitav https://www.pikk.ee/liitu-uudiskirjaga/