Allikas: Eesti Lihaveisekasvatajate Selts. 9. oktoober 2024
Oktoobri alguses (3.-4.10.2024) toimus Tartus lihaveisekasvatuse konverents, mis pakkus põnevaid teemasid mitmeks päevaks. Üritust kanti üle ka Postimehe veebis.
Konverentsil sai kuulda nägemust sektorist nii Euroopa Liidu, kui ka Eesti tasandil- millised on sektori väljavaateid ning mida räägivad arvud? Lisaks sai kuulda praktilist kogemust Austria farmeri näitel, kes kasvatab ja turustab enda loomad ise. Sõna enti lihatööstuste esindajatele ja paneeldiskussioonis arutati lihaveisekasvatuse panust Eesti põllumajandusse.
Esimene päev keskendus rohumaaveisekasvatusele ning seda eriti just talvise pidamise võtmes. Räägiti millised võimalused on talviseks karjatamiseks, millised probleemid võivad kaasneda ning kuidas nendega toime tulla. Airi Külvet sõnas, et kui karjamaal on tegemist vähese liigirikkusega, siis talvine karjatamise mõjub sellele väga positiivselt, tuues uusi liike juurde. Lisaks aitab portsjonkarjatamine parandada mullastruktuuri ja suurendades vee sidumisvõimet. “Just see päästis mind eelmise aasta põuast”, kiitis Külvet portsjonkarjatamise positiivseid tulemusi.
Esimese päeva kõnelejateks olid Russ Carrington ja Silas Hedley- Lawrence. Silas pani kasvatajatele südamele, et sul peaks koguaeg olema valmis plaan B ja C ja D.., kui me räägime holistilisest majandamisest. “Rohumaaveiseliha tootmine on kulutõhusam ja aitab võidelda kliimamuutustega” julgustas Russ lihaveisekasvatajaid.
Teise päeva teemad keskendusid suurema pildi nägemisele. Kasvatajad said kuulata, millisena paistab meie lihaveisekasvatus ministeeriumile ja kuidas on meid kuulda Euroopas.
Austrias oma toodete otseturustamisega tegelev Daniela Wintereder rõhutas oma ettekandes, et suhtlemine on kõige võti! “Me peame tegema ise väga palju selgitustööd, et inimesed teaksid, kui palju vaeva nende toidu tootmise nimel nähakse, ja et nad teaksid, et nad vajavad põllumeest oma toidu tootmiseks- isegi, kui nad söövad tofut ja salatit,” julgustas Daniela kasvatajaid rohkem oma tööst rääkima. Päeva lõpetasid põnevad ettekanded ja diskussioon lihast, selle tootmise ja tarbimise üle.
Konverentsi saab kokku võtta selliselt, et alustama ei pea kõigest ja korraga. Tuleks võtta väikesed sammud, proovida ja katsetada- mis sobib Teie pidamise juurde ja mis mitte, mis töötab ühel, ei pruugi töötada teisel. Tähtis on, et me kõik üritaksime teha asju paremini ja seda loodust säästval viisil.
Konverentsi ettekaneded leiad lingilt Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi veebil.
Konverentsi saad järele vaadata Postimehe veebil (mõlemad päevad ja mõlemad keeled erinevate pleieritena)
3. oktoobril toimus Liivimaa Lihaveis MTÜ korraldatud rohumaaveisekasvatuse hübriidkonverents.
Konverentsil pandi rõhku karjatamise võimalustele – millistel viisidel karjatades saavutaksime suurima mõju nii loomadele kui ka karjamaale? Missugused on riskid ja millised raskused võivad sellise karjatamisviisiga kaasneda ning kuidas nendega hakkama saada?
- 13.10-13.40 Talvise karjatamise võimalused Eestis Puutsa talu näitel, Airi Külvet
- 13.40-14.40 Talvise karjatamise (Bale grazing) strateegiad- kuidas ja millal see töötab? Silas Hedley- Lawrence
- 15.00-16.00 Rohumaaveise liha ja piima kvaliteedikava loomine UK Pasture for Life näitel, Russ Carrington
- 16.00-17.00 Paneeldiskussioon „Rohumaaveise kasvatuse tulevikusuunad ja võimalused. Jätkusuutlikud suvised ja talvised karjatamisstrateegiad. Mis on võimalused ja takistused üleminekuks?“.
Eesti Lihaveisekasvatajate Selts ja Maaelu Teadmuskeskus korraldasid 4. oktoobril Lihaveisekasvatuse konverentsi.
- 10.00-10.10 Avasõnad, Jane Mättik (Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi esinaine)
- 10.10-10.45 Hetkeolukord lihaveisesektoris ja väljavaade edaspidiseks, Madis Pärtel (Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi biomajanduse asekantsler)
- 10.45-11.30 Lihaveisekasvatuse võimalused uues Euroopa Liidu kontekstis, Lennart Nilsson (Copa Cogeca president)
- 11.30-12.00 Veised, karjatamine ja looduslikud ökosüsteemid: seosed evolutsioonist poliitikateni, Aveliina Helm (Kliimaministeeriumi kliimaministri teadusnõunik)
- 12.15-12.45 Õiglane üleminek Euroopa Liidu põllumajanduslike toidusüsteemide kestliku tuleviku tagamiseks, Kerli Ats (Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee)
- 12.45-13.15 Aretuse kasulikkus ja selle suunad lihaveisekasvatuses, Tanel-Taavi Bulitko (Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juhatuse esimees)
- 13.15-13.50 Lihaveisesektori majanduslikust olukorrast, Ants-Hannes Viira (Maaelu Teadmuskeskuse põllumajandusuuringute osakonna juhataja)
- 14.20-15.00 Talust taldrikule- meie tee suurema iseseisvuse ja tõu parandamise poole, Daniela Wintereder (BOA farm)
- 15.00-15.20 Kvaliteetne rohumaaveiseliha- tulevik?, Marko Hiiemäe (Linnamäe Lihatööstus tegevjuht)
- 15.20-15.40 Veiseliha kasutamine eile, täna ja homme- ehk kuidas edasi?, Priit Dreimann (Maag Food algtootmise ja loomade varumise direktor)
- 15.40-16.40 Paneeldiskussioon «Lihaveisekasvatus- Eesti põllumajandust mitmekesistav sektor», Marko Hiiemäe (Linnamäe Lihatööstus), Priit Dreimann (Maag Eesti), Joel Listak (Arke Lihatööstus), Madis Pärtel (REM), Kerli Ats (Euroopa Majandus- Ja Sotsiaalkomitee). Tanel- Taavi Bulitko (ETKÜ).
Konverentsi esimene päev toimus Eesti maaelu arengukava perioodi 2023–2027 kvaliteedikava arendamise toetuse abil. Konverentsi teine päev viidi läbi «Teadmussiirde pikaajaline programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas» raames