Allikas: Novaator.err.ee, Kristo Elias
07.02.2022
Taani on üks suurimaid sealiha eksportijaid maailmas. Sigu söödetakse imporditud sojaga, millel on tohutu keskkonnajalajälg. Nüüd aga üritatakse sojale kohalikku asendust leida.
Suur osa Euroopa lihatootmisest tugineb Lõuna-Ameerikast, USAst ja Hiinast söödana kohale veetavale sojale, mis on paraku aga tohutu keskkonnakahjuga tegevus. Taanis tehtavad eksperimendid tõotavad aga leida sojale asenduse tavalistest, praegugi Euroopas laialt levinud põllukultuuridest.
Seakasvatus on üks Taani majanduse tugisammastest ning ilma selle keskkonnamõjude kiire vähendamiseta võib see rohepöördele jalgu jääda. Jätkusuutliku lihatööstuse probleem on pannud Aarhusi Ülikooli teadlased otsima sojale alternatiive. “Osoon” käiski Taanis ning kohtus teadlaste ja farmeritega, kes on juba praegu juurutamas uusi, keskkonda säästvaid teguviise.
Kohalikud põllukultuurid soja asemel
Ühel Aarhusi Ülikooli katsepõllul uurivad agroökoloogia professor ja kolleegid, kuidas saada kohalikest põldudest kätte võimalikult palju kasulikku ning jõudnud järeldusele, et kõige otstarbekam ja keskkonnasõbralikum oleks kasvatada põldudel mitmeaastaseid kultuure.
“Tulemused on näidanud, et see sama rohi siin on kõige produktiivsem asi, mida me üldse kasvatada saaksime. See on kaks korda tootlikum kui teravili isegi, kui võtta arvesse ka teraviljade kõrreosa. Samal ajal on sellel ka poole väiksem keskkonnamõju,” ütles Jørgensen.
Üks olulisemaid mitmeaastaste taimede eeliseid on, et nende kasvuperiood on üheaastastest taimedest palju pikem ning külvamiseks ei pea põldusid iga aasta uuesti üles kündma. See vähendab aga kohe nitraatide leostumist veekogudesse. Kulub vähem pestitsiide ja suureneb õhust süsihappegaasi sidumine.
Seni on rohtu põllumajanduses kasutatud aga vaid veiste ja teiste neljakambrilise maoga loomade toiduks. Nagu ütles professor Jørgensen, on see olnud seni selge piiraja.
“Hetkel on meil mitmeaastaste rohttaimede all vaid 20 protsenti põllumajandusmaast, aga kui tahame oma kliima- ja veekvaliteedi probleeme lahendada, peaksime asendama vähemalt mingi osa oma praegustest üheaastastest taimedest püsikutega,” tõdes Jørgensen. Üks peamistest taimedest, millega praegu katsetatakse on tavaline ristik. Kuna tegu on liblikõielise taimega, ei kurna see ka mulda, vaid hoopis rikastab seda.
Rohu biorafineerimine
Soja asendamise nimel ongi Aarhusi Ülikooli teadlased asunud arendama taimede biorafineerimise tehnoloogiat. Õigupoolest ei ole see midagi uut ning esimesed arendused on sellega tehtud juba mitukümmend aastat tagasi, kuid tollal ei olnud selle laialdasem kasutuselevõtt veel rahaliselt otstarbekas. Rohepöörde ja keskkonnakahjude vähendamise ajastul on see aga aina perspektiivikamaks muutumas. Tehnoloogia ise ei ole põhimõtte poolest midagi kuigi keerulist.
“Me peame lihtsalt eraldama taimedes sisalduvad kiudained ja vesise mahlaosa. See on väga sarnane puuviljadest mahla tegemisega. Lisaks suhkrutele on mahlas aga ka palju valke. Järgmine samm ongi, et me keedame seda mahla, mille tulemusel valgud hanguvad nagu keedumunagi. Seejärel saame need juba välja tsentrifuugida. Niimoodi kirjeldades on see väga lihtne protsess, aga reaalsuses on selle käima saamine muidugi mõnevõrra keerulisem,” selgitas biorafineerimise protsessi arendamist juhtiv vanemteadur Søren Krogh Jensen.
Protsessi tulemusena võib saada terve hulga erinevaid saadusi alates loomasöödaks sobiva taimevalgu jahu ja graanulitega ning lõpetades taimekiududega, mida saaks kasutada näiteks soojustusmaterjalina. Mis aga kõige olulisem – Jenseni ja kolleegide arvutuste kohaselt vähendaks rohust saadud valkude kasutamine seakasvatuse kliimamõjusid 30 kuni 40 protsenti.
“Muidugi peab see olema äriliselt otstarbekas ja ma usun, et see on ka seda. Aga lisaks sellele saame ka müüa süsinikukvoote, kuna rohumaad seovad süsinikku iga aasta umbes pool tonni hektari kohta,” tõdes ka professor Uffe Jørgensen.
Ristikust proteiinsööt ja biogaas
Aarhusi Ülikooli eksperimentaaltehases uuritakse veel tulevikuvõimalusi, kuid lähipiirkonnas on olemas kaks tehast, mis taimedest valgu kätte saamist juba praegu kasutavad. Ausumgaardi farmis on terve rohu ringlus korralikult läbi mõeldud. Masinad töötavad siin ööpäevaga läbi 20 tonni rohtu ja seda tehakse neli päeva nädalas. Tehas on dimensioneeritud selliselt, et see suudaks vastu võtta 750 hektari peal kasvatatud ja aastas 5–7 korda niidetud ristikheina. Rafineerimisest üle jääv taimematerjal suunatakse aga otse biogaasi tehasesse või silo tootmisse.
Praegu on rohust toodetud valk veel tavaturu jaoks liiga kallis, aga “Osooniga” rääkinud eksperdid kinnitasid, et õige pea jõutakse ka rahaliselt otstarbeka tooteni.
“Huvi ristikust tehtud sööda vastu on väga suur, kuna see on täiuslik lahendus paljudele praegu aktuaalsetele keskkonna- ja kliimaprobleemidele. Farmerina mulle tegelikult meeldib mõte, et tarbijad nõuaksid paremat kvaliteeti, aga sööksid samas veidi vähem liha. Ja liha, mida nad söövad, oleks kliimasõbralik ja igal viisil hea kvaliteediga,” tõdes Ausumgaardi farmi omanik Kristian Lundgaard-Karlshøj.
Ajakirjaniku reisi Taani toetas Euroopa Parlament.
Vaata saadet: Osoon 30. hooaeg, 1066. osa: Rohe-Euroopa: põllumajandus | 07.02
Toimetas: Liina Ulm
