Maaeluministeerium
PRESSITEADE
11.08.2016
Maaelu arengukavast hakatakse toetama põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamist
Vabariigi Valitsus kiitis heaks Eesti maaelu arengukava 2014-2020 muudatused, millega lisandus arengukavasse toetus ettevõtete põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamiseks ohtlike taimekahjustajate ja loomahaiguste järel. Samuti tõsteti põllumajandustootjatest mikroettevõtjate investeeringutoetuse määra ja veiste ning emiste kohta loomade heaoluks makstavate toetuste ühikumäärasid.
„Põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamise meetme näol on tegemist uue toetusega, mis on kutsutud ellu erakorralisteks olukordadeks. Täna näeme Aafrika seakatku tagajärjel sellist olukorda seakasvatussektoris,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse. „Meetme eesmärk on aidata põllumajandusettevõtjatel, kes on ohtlike taime- või loomahaiguste tõttu pidanud tootmise lõpetama, alustada uuesti tootmisega samas või mõnes teises põllumajandustootmise valdkonnas.“
Meetme „Loodusõnnetuses ja katastroofides kahjustunud põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamine ning asjakohaste ennetusmeetmete kasutuselevõtmine“ eelarve on üks miljon eurot ja selle raames toetatakse tootmispotentsiaali taastamiseks vajalike elusloomade või mitmeaastaste taimede ostmist, aga ka taimekahjustuse haigustekitajate tõrjumist pinnasest.
Ühtlasi tõstetakse muudatustega mitmete toetuste ühikumäärasid, sealhulgas suurendatakse meetme „Investeeringud majandustegevuse mitmekesistamiseks maapiirkonnas mittepõllumajandusliku tegevuse suunas“ raames põllumajandustootjatest mikroettevõtjate puhul maksimaalset toetuse määra 40 protsendilt 50 protsendini abikõlblikest kuludest.
„Seni on väikeste põllumajandustootjate aktiivsus selle toetuse taotlemisel olnud madal. Samas on keeruline olukord põllumajanduses toonud selgelt esile põllumajandustootjate vajaduse oma tegevuse mitmekesistamiseks mittepõllumajanduslikesse tegevusaladesse, et maandada ühele tegevusalale keskendumisest tulenevaid riske, mis võivad olla näiteks seotud ilmastiku või tegevuse sesoonsusega,“ lisas Kruuse.
Olulisemad maaelu arengukava 2014-2020 muudatused:
• Arengukavasse lisandub meede „Loodusõnnetuses ja katastroofides kahjustunud põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamine ning asjakohaste ennetusmeetmete kasutuselevõtmine“, mille raames toetatakse ohtlike taimekahjustajate ja loomahaiguste esinemisel ettevõtte põllumajandusliku tootmispotentsiaali taastamist;
• Meetme 6.4 „Investeeringud majandustegevuse mitmekesistamiseks maapiirkonnas mittepõllumajandusliku tegevuse suunas“ raames suurendatakse põllumajandustootjatest mikroettevõtjate puhul toetuse määra 40 protsendilt 50 protsendini;
• Meetme 4.1 „Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks“ raames lisandub abikõlbliku tegevusena niisutussüsteemide rajamine.
• „Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse“ raames suurendatakse täiendava veekaitse lisategevuse toetuse ühikumäära 2 eurolt hektari kohta aastas 5 euroni.
• „Loomade heaolu“ meetme raames suurendatakse veiste kohta makstava toetuse ühikumäära 40 eurolt 44 euroni aastas ning emiste kohta makstava toetuse ühikumäära 24 eurolt 42 euroni aastas.
Vabariigi Valitsuse heakskiidu järel saadetakse muudatusettepanekud heakskiitmiseks Euroopa Komisjoni. Muudatuste rakendamine on Maaeluministeeriumis ettevalmistamisel.
Eesti maaelu arengukava 2014–2020 on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest rahastatav programm, mille raames toetatakse põllumajanduse ja maaelu arengut kokku ligi ühe miljardi euroga. Uus maaelu arengukava keskendub viiele valdkonnale – teadmussiire, konkurentsivõime, toidutarneahel, keskkond ning maaettevõtlus ja kohalik algatus.
Teate edastas:
Eva Lehtla
Maaeluministeerium
Avalike suhete osakond
Tel. 55 643 691
press@agri.ee
