Allikas: Mahepõllumajanduse Leht 1/2023
Seekordses Mahepõllumajanduse Lehe numbris leiad ülevaate kolmest Maheklastri teadusuuringust. Innovatsiooniprojekti tulemuste märksõnadeks: köögiviljad, kartuli-lehemädanik ja kaunviljadega segukülv.
Biostimulantide kasutamine maheköögivilja kasvatamisel
Mahetootmises kasutada lubatud biostimulaatoreid on Eesti turul palju ja neid pakuvad mitmed sisendite müüjad. Vahendite paljususe tõttu on maheköögiviljakasvatajatel raskusi nende seast sobivaimate välja valimisel, samuti pole piisavalt infot selle kohta, kui efektiivsed need erinevate kultuuride kasvatamisel on. Seetõttu otsustati Maheklastri ühe tegevuse raames uurida valitud biostimulantide kasutamise mõju nii köögiviljade kogusaagile kui ka kaubanduslikule saagile. Enne katsetes kasutatud vahendite väljavalimist tutvuti põhjalikult pakutavate biostimulantidega, mille alusel valiti katsetamiseks välja valik potentsiaalselt köögiviljakasvatusse sobivaid vahendeid.
Biostimulantide kasutamine mõjutas porgandi ja kaalika saagikust mõningal määral. Katsete tulemusi arvestades andis kõige parema tulemuse Bactoforce kasutamine. Teiste kasutatud vahendite tulemused varieerusid aastate ja/või katsekohtade vahel. Katsetes kasutatud vahendite maksumus ühe hektari kohta jäi vahemikku 50–200 eurot/ha. Väiksematel pindadel kasvatamisel saab teha pritsimisi selgpritsiga, suurematel pindadel saab selleks kasutada traktori haakes pritsi. Selgpritsi kasutamisega kaasneb suur ajakulu, kuid katsed näitasid, et mõne biostimulandi kasutamine võib anda hektari kohta 5–10 tonnise saagilisa ja sellisel juhul võib olla ka ajamahukas selgpritsiga pritsimine õigustatud.
Kartuli-lehemädaniku tõrjeks sobivate vahendite katsed
Mahekartulikasvatuse üheks suuremaks probleemiks on kartuli-lehemädanik, mille tõttu on mahekartuli saagikus sageli oluliselt väiksem kui tavakartulil, isegi kui kasutatakse lehemädanikule vähem vastuvõtlikke sorte ja kvaliteetset haigusvaba seemet. Seetõttu otsustati ühe maheklastri innovatsioonitegevusena uurida erinevaid vahendeid, mis võiksid aeglustada kartuli-lehemädaniku lööbimist ja nii pikendada kartuli kasvuaega ning suurendada saagikust.
Materjale läbi töötades leiti, et haigust pärssiv toime ja taime tugevdav toime võib olla kompostteedel, samuti mitmel biostimulandil. Katsete planeerimise ajal loodeti, et turule jõuab ka mõni uus looduslik tõrjevahend, mis katsefaasis oli näidanud positiivseid tulemusi, kuid kahjuks need siiski müüki ei jõudnud. Eksperthinnangu alusel võeti katsesse ka Patentkali, soovitusega kasutada väetise hektari kasutusnormi jaotatuna 4 – 5-le kasvuaegsele kasutuskorrale. Lisaks oli võrdluses ka jaekaubanduses kättesaadav bordoosegu. Bordoosegu on kasutuses paljudes ELi maades kui vaske sisaldav preparaat, kuid sellele otsitakse mahetootmises alternatiive. See oli katsesse võetud, et võrrelda loodussõbralikemate vahendite kasutamise efektiivsust lisaks kontrollvariandile ka vaske sisaldava vahendi kasutamisega. Kõiki tooteid kasutati vastavalt tootjafirma keskmisele soovitatud kasutusnormile.
Põldkatsed viidi läbi aastatel 2021–2022 kahe klastri liikme tootmispõldudel. Katsetes kasutatud pritsitavatest vahenditest ükski variant kahjuks kontrollvariandist usutavalt paremat tulemust ei andnud. Mahetootmises praegu veel lubatud vasepõhine preparaat (bordoosegu) vähendas ühel aastal küll lehemädaniku levikut, kuid saagilisa ei andnud see ühegi sordi puhul. Väga põuase 2021. a katsed näitasid aga selgelt, et Patentkaliga (soovituslik kasutusnorm jaotatuna neljale kasutuskorrale) töödeldud variandis suurenes saak ja lükkus edasi haiguste kahjustuse kiire suurenemine. Taim sai vajalikke toiteelemente pidevalt juurde ja see aitas hoida taimel stressi taseme madalama, tugevat taime kahjustavad haigused vähem.
Kaunviljadega segukülv mahenisu kasvatuses
Nisu on kasvutingimuste suhtes nõudlik kultuur. Selleks, et saada nii head saaki kui ka head kvaliteeti, on nisul vaja lisaks vihmale ja päikesele ka piisavas koguses toitaineid. Üks võtmetähtsusega toitaine nisu küpsetuskvaliteedi seisukohast on lämmastik. On leitud, et mahenisul võib olla kuni 30% madalam proteiinisisaldus ja sellega seoses võib pätsi maht olla ligi 40% väiksema mahuga. Hea küpsetuskvaliteediga mahenisu kasvatamiseks tuleb leida võimalusi mulla toitainete sisalduse suurendamiseks maheviljeluses lubatud meetoditega.
Maheklastri katsete eesmärk oli välja selgitada, kuidas kasvad koos talinisu ning talvituvad liblikõielised kultuurid talivikk ja talihernes ning kas segus kasvatades saab parandada ka nisu kvaliteediomadusi ja koos sellega ka küpsetuskvaliteeti. Katsed viidi ellu aastatel 2019– 2021.
Talinisu küpsetuskvaliteedi parandamiseks võib maheviljeluses lisaks liblikõielistele eelviljadele kasutada ka taliviki, taliherne ja talinisu segukülve. METKis läbi viidud katsed talinisu ja taliherne ning talivikiga näitasid, et nende kultuuride kooskasvatamisel võib olla perspektiivi. Oluline on taliherne ja taliviki sortide talvekindlus, siiani on neid sorte veel meie tingimustes katsetatud suhteliselt vähe ning sobivate sortide leidmisega tuleks edasi tegeleda. Taliviki ja taliherne kasvatamine koos taliviljaga võib osutuda potentsiaalse kliimasoojenemise tingimustes perspektiivikamaks kui suvinisu segus suvihernega, millel on oht kevadiste külviaegsete ja järgsete põuaperioodide tõttu ikalduda. Lisaks talivilja kvaliteedi parandamisele on liblikõielistest kasu ka külvikorras mulla omaduste parandamisel. Sortide koos kasvatamiseks peaks jälgima, et talinisu sort oleks võimalikult hea lamandumiskindlusega ning meie kliimas on tähtis sorte valides pidada silmas ka kasvuaja pikkust ning talvekindlust.
Kõigi aruannetega saab tutvuda Maheklastri veebilehel.
Artikleid täispikkuses vaata ajakirjast Mahepõllumajanduse Leht 1-2023
Postitust toimetas Hanna Tamsalu
