Mahepõllumajanduse Koostöökogu ning Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liidu ühise ettevõtmisena on valminud kaks lambakasvatuse õppevideot, üks karjavalvekoertest ja teine kogumisaedadest.
Allikas: Mahepõllumajanduse Koostöökogu,
Ell Sellis, Lambakasvatuse konsulent, selliseell@gmail.com
Karjavalvekoerad
Karjavalvekoerte videos jagavad kogemusi Liilia Tali (Rõõmu talu) ja Lilian Freiberg (Ala-Mähkli talu), mahelambakasvatajad Karula rahvuspargist.
Mõlemal karjakasvatajal oli enne karjavalvekoerte kasutamist probleeme sellega, et hundid käisid paarinädalase vahega karjas ja murdsid lambaid. Elektrikarjusest jäi väheks, aga koos karjavalvekoertega on mõlemad kasvatajad saanud kiskjatega piirid paika – hunt ei ole tulnud karja, kus lambad on koos karjavalvekoertega.
Karjavalvekoera kasvatamine kutsikast töökoeraks on väga suur ja järjekindlust nõudev töö, mis kestab aasta kuni poolteist aastat ja igast kutsikast korralikku töökoera ei saagi. Karjavalvekoer veedab kogu oma elu lammastega, talvel laudas, suvel karjamaal. Ta liigub koos karjaga; püsib aias koos lammastega; joob vett sealtsamast, kust lambadki; ei vaja karjamaal oma varjualust, vaid varjub kõrvetava päikese eest metsatukka nagu tema karigi. Karjavalvekoer peab kuuletuma inimesele. Teda toidetakse üks kord päevas lammaste ligidal ja oluline on, et see toimuks erinevatel kellaaegadel. Ei tohi juhtuda, et koer hakkab kindlal ajal värava juures ootama, sest kätte on jõudnud söögiaeg. Korralikult välja õpetatud karjavalvekoerast on väga palju abi.
Karjavalvekoerte kasutamise tava on Eesti lambakasvatuses küllalt uus, samas kujunenud tõhusaks vahendiks kiskjakahjude vähendamisel. Kiskjakahjud ei seostu alati otseselt maha murtud või vigastatud loomade arvuga. Kui lambad suvel igapäevaselt lauta või varjualusesse ajada, siis on kari küll hundi eest kaitstud, aga sellisel loomapidamise viisil on palju puudusi. Lauta ja lauda sissepääsu juurde, kus loomad kõige sagedamini viibivad, kuhjuvad väljaheited ja kogunevad parasiidid. Mahetootmises on oluline selliseid riskiolukordi vältida. Karjavalvekoertega saab lambaid ööpäevaringselt karjamaal pidada. Samuti jääb karjateedel matkates ja öösel laudas passides tallede juurdekasv väiksemaks, kuna ühest küljest kulub rännakule energiat, teisest küljest jäävad kasutamata kuumade suvepäevade kõige magusamad toitumisajad varastel hommiku- ja hilistel õhtutundidel. Karjavalvekoerte kasutamine võimaldab ka kiskjaohtlikus piirkonnas vaid karjamaarohtu söödana kasutades saada paremaid juurdekasve.
Karjavalvekoerte video leiate Maheklubi youtube kanalilt:
Rõõmu talu 2019. aasta sügisel sündinud karjavalvekoerakutsikate kasvamisest on ka peretütar Aale Kuks teinud mitu videolõiku Sierra blogi nime all
Kaadrid karjavalvekoerte videost:
Lammaste kogumisaiad
Kogumisaedade kasutamine muudab lambakasvataja elu lihtsamaks. Kogumisaedadega harjunud lammaste koondamine on suhteliselt lihtne ning nende kasutamine võimaldab järgida mahelambakasvatuses väga olulisi loomade heaolu kõrgemaid standardeid.
Lambakasvatuskonsulent Liilia Tali tutvustab filmis alumiiniumist mobiilset kogumisaedade komplekti, millega on kaasas spetsiaalne haagis ning millega on lihtne liikuda ühelt karjamaalt teisele. Rõõmu talu, kusLiilia Tali ja Ants Kuks oma perega dorperi tõugu lambaid kasvatavad, asub Valgamaal Karula rahvuspargis. Suvel harrastatakse rändkarjatamist ning osa lambaid viiakse Lääne-Eesti laidudele ja saartele. Liilia rõhutab: kui lambaid peetakse ainult kodulähedastel karjamaadel ja sorteeritakse laudas, siis saab läbi ka lihtsamate kogumissüsteemide ja aiamoodulitega.
Rõõmu talu kogumisaedade süsteem koosneb lihtsasti ühendatavatest aiamoodulitest, kaalupuurist, kaalust ja koridorist, mida mööda lambad kaalupuuri liiguvad. Põhimõtteliselt saab sarnase kaalude ja aiasüsteemi komplekti abil hinnata ka rohumaade söödaväärtust. Selleks peaks kaaluma tallesid enne karjamaale laskmist ja sealt ära viimist. Kui tallede juurdekasv on väike, siis on karjatamisel tehtud midagi valesti või vajab rohukamar uuendamist.
Dorperi tõugu lambad:
Rõõmu talus peetakse dorperi tõugu lambaid. Filmimise ajal oli neil parajasti villavahetus käsil. See on dorperi tõu ja teiste nö lana tüüpi tõugude eriomadus – lambad viskavad ise villa maha ning ei vaja selle juures inimese abi. Kui villavahetus on lõpule jõudnud, ei ole tulemusel mingit vahet inimese poolt pöetud lambaga. Villavahetuse ajal on lamba seljas näha rippuvaid villatorte. Looma need ei häiri ning turjal ja seljal olev paksem villamütakas vähendab pinda, kust parmud jt putukad saavad lamba nahka rünnata. Dorperi tõug on Eestis suhteliselt uus ja meie inimesed pole võib-olla veel sellise vaatepildiga harjunud. Fakt on see, et dorperi tõugu lammastel ei saa mitte kunagi olla seljas kahe või kolme aasta villa ja nad ei saa kunagi olla liiga pikalt pügamata – loodus ajab ise asja õigeaegselt korda.
Sireli talus Harjumaal kasutatakse lammaste kokkuajamiseks statsionaarset puidust kogumisaeda. Selle on ehitanud Aadam Kaivo ja ikka selleks, et töö lammastega käiks lihtsamini. Aadam selgitab filmis, kus sellisele püsiaiale sobiv koht on, kuidas peab selle juures arvestama maapinna kallet, kui oluline on aia iga-aastane pisiparandamine, kuidas ehitada „kavalat“ väravat ning miks peab kogumisaia lõpus koridoris olema just kaks väikest aedikut.
Lisaks puidust aiale kasutatakse Sireli talus täna ka terasest aiamooduleid. Need on suhteliselt kerged, aga siiski oluliselt raskemad kui sama suured alumiiniumist aiad, ning küllalt tugevasti maapinna külge kinnitatavad. Sireli talu terasest aiamoodulid sobivad paremini lammaste karjamaal paigal hoidmiseks ning lammaste kogumiseks viisil, et aed on paigal ja lambad aetakse sinna sisse. Rõõmu talu alumiiniumist aiamooduleid saab libistada mööda karjamaa pinda, liikuda ümber lammaste grupi ja koguda lambaid viisil, et nemad on paigal ja aed liigutatakse lammaste ümber.
Sireli talu aiamoodulite juures pöörake tähelepanu rõngaste paiknemisele. Need on kogu aiamooduli otstes paigutatud nii, et kahe mooduli rõngad jäävad ühendades vaheliti ning lambal puudub võimalus ühendustoki vastu nühkides kaks moodulit lahti ühendada.
Terasest kogumisaedade juures on oluline, et aiamoodulite alumised vahed oleksid kitsamad. Nii ei pääse talled sealt läbi pugema ja aedasid saab kasutada uttede poegimisbokside ehitamiseks. Ülemised vahed võivad olla laiemad, see teeb terasmooduli kergemaks.
Kogumisaedade video leiate Maheklubi youtube kanalilt:
Kaadrid kogumisaedade videost:
Videote valmimist toetas Euroopa Liit teadmussiirde programmi raames.
