Allikas: 10.12.2024 pressiteade; 11.12.2024 ERR uudis, https://mda-test.com/
Eesti ettevõte Muhe Mesi sai detsembris 2024 Euroopa põllumajanduse ja maapiirkondade inspiratsiooniauhinna. Kõrge tunnustuse pälvis mesinike ja teadlaste koostööprojekt, kus töötati välja uuenduslik DNA-põhine meeanalüüsi meetod.
Euroopa inspiratsioonikonkursi publiku lemmik
4. detsembril kuulutati Brüsselis välja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika võrgustik konkursi “Inspireeriv põllumajandus ja maaelu” Euroopa parimad. Eesti projekt “DNA põhise meetodi arendus mee koostise ja päritolu tuvastamiseks” kuulutati Euroopa publiku lemmikuks. Auhinda käisid Brüsselis vastu võtmas Kairi Raime Tervisetehnoloogiate Arenduskeskusest ja Mart Kullamaa ettevõttest Muhe Mesi.
Kullamaa sõnul tagas edu see, et projekt lahendab tõelise probleemi. „Selle probleemil on globaalne vaade, mida pole suudetud seni lahendada. Olen väga tänulik meie partnerile, kes tegi selle päriselt võimalikuks,” lisas ta.
Projekti „DNA-põhise meetodi arendus mee koostise ja päritolu tuvastamiseks” (Authentic Honey Meets DNA Technology) tulemusena töötati välja uudne DNA sekveneerimise põhine meetod mee koostise ja päritolu määramiseks. OÜ Muhe Mesi ja ASi Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuse koostööna sündinud meetodiga on võimalik tuvastada, millistelt taimedelt mesi pärineb, missuguste teiste organismide (nt putukate) DNA jälgi mesi sisaldab, milline on mee geograafiline päritolu ja kas tegemist on ehtsa mesilaste poolt toodetud meega.
Ideest teostuseni
Tartu teadlaste välja töötatud uus DNA-test, kuidas eristada võltsmett ehtsast, on mõnede meelest aasta suurim Eesti teadussaavutus.
2019. aasta märtsis vaatas Tartus töötav geeniteadlane Kaarel Krjutškov Pealtnägija saadet. Rääkisime, kuidas poelettidelt võib pahatihti leida mee võltsinguid, head meetodit rämpsmee tuvastamiseks toona polnud ja petised olid tihti ühe sammu järelvalvest ees. Seni enim tuntud kui rasedate loote kromosoomuuringule keskendunud Celvia meditsiinilabor töötas viie aastaga välja mee analüüsi metoodika, kogus autentse mee võrdlusandmebaasi ja pakub tänavu aprillist testi nii hobimesinikele kui ka professionaalidele.
Ehkki eestlaste leiutatud meetodil pole veel ametlikku akrediteeringut, on seda juba tunnustanud mainekad teadlased, kasutanud rahvusvahelised mesindusorganisatsioonid ning see on ajanud pöördesse hallil alal tegutsejad.
Raime sõnul on see meetod väga tundlik ja täpne. “Näeme ära ka näiteks mesiniku, koduloomade DNA jäljed, mesilase mikrofloora ja ka putukate DNA, kes käivad samadel taimedel, kus ka mesilane on käinud, näeme me ära,” rääkis Raime.
Eesti kutseliste mesinike esindaja Taavi Tull ütles, et mee hind on kümne aasta taguselt tasemelt tulnud alla 30 protsenti. 20 aastat meeäris tegutsenud Taavi Tull ja 10 aastat mesilasi pidanud Peeter Matson, kes veavad meeturu puhastamiseks kampaaniat Clean up honey market (Puhastage meeturg), panid tänavu sügisel seljad kokku toidu teadlikku tarbimist propageeriva sotsiaalmeedia keskkonnaga Fuudish ning soetasid Eesti suurematest poodidest 55 erinevat mett, mis viidi Tartu laborisse.
Suurel meeeksperimendil olid mõrud tulemused
Eri riikide toiduohutuse ametid ja teadusasutused on mett ennegi kontrollinud, kuid varasemad testid olid spetsiifilisemad, kallid ja pidevalt sammu võltsijatest maas. Tartu laborilt tellitakse nüüd analüüse üle Euroopa. Näiteks samal ajal meie partiiga sekveneeritakse Austria mett ja Saksa uuriv ajakirjandus avaldab oma maa detailsed tulemused nädala pärast.
“Sakslastel tuvastasime 80 protsenti mitte-autentset mett kogumis, mida analüüsisime. Soomlastel oli see protsent kuskil 60 protsendi juures, mis ei läbinud test. Siis tuli suhteliselt suur üllatus tuli Suurbritanniast seal üle 90 protsendi põrus läbi ja viimane pomm on siis Austriast, kus kõik 25 proovi 25 põrusid läbi. Ehk et seal supermarketites mitte ükski mesi ei sarnane autentsele meele,” rääkis Kaarel Krjutškov Pealtnägijale.
“See tegelikult ei ole ainult meemaailma väike probleem, vaid siin on küsimus ka toiduohutuses, sest me tegelikult ei tea, kui ohutud need kokku segatud siirupilaadsed ained on ja mida nad tegelikult sisaldavad,” sõnas Raime.
Kaks nädalat pärast Eesti jaekaubandusest võetud proovi sisse andmist on testide tulemused valmis. Rohelised sildid näitavad, milline on ehtne mesi, ja roosad, milline ei ole ehtne. 55 tootest kukkus läbi 17 ehk siis need nendes on kübeke ka mett, aga nad sisaldavad valdavalt muid magusaineid. 30 protsenti selle analüüsi järgi ei läbinud testi ehk et nad ei näinud välja kui autentsed meed ja need on korjatud meil kõikidest poekettidest üle Eesti.
Märkimisväärselt halvem seis on aga Eestisse imporditud meega. Suur osa läbi-kukkunud meest tuleb väljastpoolt Euroopa Liitu, aga sekka ka näiteks Bulgaaria tootja.
Tarbijana poes leti ääres seistes pole võimalik teha vahet, mis on autentne mesi ja mis ei ole.
“Päris palja silmaga mett vaadates võltsmett tuvastada tegelikult väga võimalik ei ole. Aga jäme rusikareegel oleks see, et kui vaadata, kust see mesi pärit on, ja seal on tõesti konkreetse mesiniku informatsioon, siis kipub mesi olema pigem autentne. Ja kui me loeme sealt pealt, et tegemist on Euroopa Liidu välise mee mingisuguse müstilise seguga, siis suure tõenäosusega on analüüsis näha, et tegemist ei ole päris autentse meega,” sõnas Raime.
Toidujärelvalvet tegev PTA ütles kirjalikus kommentaaris, et on DNA-analüüsiga kursis, aga kuna tegemist ei ole veel ametlikult sertifitseeritud meetodiga, siis nemad seda ei kasuta. Täisnimekirja eksperimendis analüüsitud toodete kohta avalikustab Fuudish ja “Pealtnägija” Facebooki leht.
Projekt on saanud toetust Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 “Koostöö” meetmest. ARIA (Agricultural and Rural Inspiration Awards) konkursil said osaleda projektid, mis said toetust Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) perioodil 2014–2020. Euroopa ekspertidest koosnev žürii valis finaali 24 projekti, mis võistlesid oma kategooria, soolise võrdõiguslikkuse ja publiku lemmiku auhindadele. Kokku esitati konkursile ligi 100 projekti enamikest EL liikmesriikidest. Nende seas ka 6 Eesti projekti, millest 2 valiti finalistide hulka. Projekte sai konkursile esitada vaid läbi riiklike maaeluvõrgustike (Eestis METKi maaeluvõrgustiku teenistuse).
