Viimased aastad on hästi toonud nähtavaks kodumaise toidutootmise ja autonoomsete maamajapidamiste olulisuse. Huvi sektorisse siseneda on suur. Sama suur on küsimuste hulk, mis maaettevõtlushuvilisi valdab: millest lähtuda tegevusala valimisel? Milliseid vahendeid või ressursse on vaja? Kas nende soetamiseks on võimalik taotleda toetust või kasutada soodustingimustel laenuraha? Millised on õppimisvõimalused erialal? Kustkohast leida usaldusväärset informatsiooni? Kuidas on teistel samas valdkonnas läinud: mis on nende suurimad õppetunnid, väljakutsed ja arengukohad?

Kogemuse kirja pannud: Kaja Piirfeldt
detsember 2022

Kumalane OÜ juht Taavi Tull majandab 1700 mesilaspere koos oma isaga.
Mesindus on ajakriitiline ning arvestatava väljaminekuga ka väikeste mahtude juures.

Mesindus Eestis ja Kumalase mesilas

Kuigi mee tarbimise ajalugu ulatub juba keskaega, mil puuõõntest otsiti mesilaste meevarusid ja see nende käest pihta pandi, siis kodumesindust hakati tõsisemalt arendama 18-ndal sajandil. Täna toodetakse Eestis aastas ligikaudu 1900 tonni mett, registreeritud peresid on PRIA andmetel 40 000 ümber ja rohkem kui 150 mesilasperega suuremaid tootjaid 20 ringis.

Mesindussaadusi kasutatakse nii toiduainetena, ravimitena kui ka toor- ja abimaterjalidena erinevates tööstusharudes. Eesti inimesed söövad aastas ära 1400 tonni mett, seega 500 tonni on täna turul keskmine ülejääk, mille jaoks tuleb ekspordivõimalusi otsida. Mesinduse kõrvalsaadused on vaha, taruvaik, mesilasemad, mesilasmürk, mesilasema toitepiim jm. Meele lisatakse erinevaid põnevaid lisandeid, võimalik on toota mingi kindla kultuuri saadust jne.

Kumalane OÜ juht Taavi Tull on mesinduses tegev alates 2006-ndast aastast. Koos oma isa Jaanus Tulliga, kes mesindab juba 80-ndatest aastatest alates ja on lisaks ka hinnatud õppejõud, majandab ta Meveda kaubamärgi all. Oma 1700 mesilasperega on nad üks suurimaid meetootjaid nii Baltikumis kui ka Põhjamaades.

Kasvatatakse Itaalia tõugu mesilasi, kes on tuntud ühe populaarsema meemesilasena. Itaallased sobivad ühtviisi hästi nii professionaalsele mesinikule kui ka alustajatele, kuna on pigem rahuliku iseloomuga kui agressiivsed ja neil on ka  võrdlemisi väike sülemlemistung. Seega on oht, et nad omaniku juures põgenevad, mõnevõrra madalam kui näiteks seiklushimuliste krainidega majandajatel.

Tööjaotus ettevõttes on selline, et igapäevase mee tootmisega, mis on ka füüsiliselt raske operatiivtöö, tegeleb Taavi. Isa Jaanus aga keskendub rohkem mesilasemade kasvatamisele. See nõuab täpsust, aega ja häid erialaseid teadmisi.

Huvilisest tegijaks

Mesindusest huvitunutele on enda kurssi viimiseks palju võimalusi. Taavi läks 17-aastaselt praktikale Rootsi, kuna isa kõrval mesindamine ei tundunud noormehele sellel hetkel ülearu atraktiivne. Seal õppis ta kaasaegseid töövõtteid ja põnevaid tehnilisi lahendusi, mida tagasi tulles ka koduses tootmises rakendama hakati, see süvendas huvi erialal jätkata.

Õppimisvõimalusi on mitmeid: huvilistele korraldatakse praktilisi kursuseid, palju infot on youtubes ja mesindusprogrammi veebis. Olustvere Teenindus-ja Maamajanduskoolis saab omandada sessioonõppes mesiniku kutset. Tõsi, konkurents sealsetele õppekohtadele on suur, õpetamas käivad seal oma ala tipptegijad. Ka Jaanus Tull, mesila rajaja, on seal üks õppejõududest ja annab oma ligi 40 aastat korjatud teadmisi ja oskusi uuele põlvkonnale edasi.

Alustajatel tuleks valida endale sobiv pidamisviis: Tullide mesilas on kasutusel korpustarud, mis on kompaktsed, kerged ja hästi käsitsetavad. Korpustarud aitavad aega kokku hoida, ülevaate mesilastest saab 2-3 korda kiiremini kui võrrelda näiteks traditsiooniliste lamavtarudega. Lamavtarude eeliseks on parem visuaalne ülevaade toimuvast (pesaruum on pealt avatav) ja väiksem füüsilise töö hulk tarudega opereerimisel – meekorpuste tõstmine on füüsiliselt raske.

Mesindus kui ettevõtlus

Kuni 50, paremate oskuste korral kuni 100 peret, on Taavi sõnul võimalik ära majandada põhitöö kõrvalt. Sealt edasi läheks opereerimine kogenud mesiniku sõnul liiga riskantseks: ala nõuab keskendumist ja head ajastust, et saada suvel korralik saak ja oma mesilasi parasiitide eest kaitsta.

Rahalises mõttes on mesila rajamisel tegemist üsna arvestatava väljaminekuga ka väiksemate mahtude juures. Mesilaspere maksumus tänaste hindade juures on kevadel soetades 300 ja suvel 160-180 eurot. Muu inventar pere kohta- korpus, katus, põhi, raam, söödanõu jne maksumus on 200 euro ümber. Ehk alginvesteering ühe mesilaspere tootmisesse kaasamiseks on umbes 500 eurot.

Edasi tuleb mõelda väikeinventari peale nagu kostüüm, suitsik ja konkspeitel. Suurem investeering on vurr, mille võiks soetada võimsusvaruga, orienteeruv kulu 2000 eurot. Mesindusinventari ladustamiseks ja mee käitlemiseks tuleb rajada või ümber kohandada nõuetele vastavad ruumid.

Müüdid ja väljakutsed

Taavi toob välja vägagi levinud (eksi)arvamuse, et mesindamine on ülimalt lihtne. Piisab kui mesitaru aianurka visata ja jaanipäeva paiku saak välja võtta. Sügisel mummudele natuke sööta panna ja ongi tehtud.

Kumalases kulub aastas kokku 5000 töötundi, mis esmapilgul suurt perede arvu vaadates ei tundugi palju olevat. Kuid mastaabiefekt, tehnoloogilised lahendused jm, mis sedavõrd suures tootmises olulist ajaefektiivsust loovad, ei ole kindlasti väikemesinikele kättesaadavad.

Suurimad väljakutsed on seotud mee kokkuostuhinnaga: põhimõtteliselt on see püsinud muutumatuna viimased 12 aastat, ulatudes hulgimüügis 3,5 euroni kilogrammi kohta. Pisut kõrgemat hinda saab küsida mahemee eest, mille hulgihind on 5,5 eurot. Samas on mahedalt mesindamisele üksjagu nõudeid, mis ei pruugi kergesti täidetavad olla: kolme kilomeetri raadiuses mesitarudest ei tohi olla tavapõlde, tarud peavad olema puidust, plastist aluseid ei tohi kasutada. Kahjurite tõrjel tuleb kasutada bioloogilisi meetodeid jne.

Suuremas mahus tootmise korral pakub omajagu peamurdmist ka meeskondade komplekteerimine. Täiendavad piirangud seab asjaolu, et tegemist on hooajalise tööga. Ka Taavi ja Jaanuse ettevõttes on inimesi nii Ukrainast aga ka näiteks Lätist.

Paljud toimingud mesilas on ajakriitilised ja nende mööda laskmine ei toeta majandustegevuse tasuvust. Seega on ka siin sõprade sünnipäevad ja jaanipäeva aegsed pikad pühad pigem küsimärgiga ettevõtmised.

Alustamisel tuleb läbi mõelda lisaks tegevuspiirkonnale, tarude tüübile ja tõuvalikule ka turustamine. Praeguse hulgihinnaga mee müümine väga suurt majanduslikku tasuvust ei tõota. Samas on jaemüügi puhul lisanduvad kulud transpordile, turundamisele, tootearendusele jne omajagu kõrged. Kõige mõistlikum on erinevad tsenaariumid lihtsalt läbi arvutada enda võimalustest, tegevuspiirkonnast ja tugevustest lähtuvalt.

Tore töö vabas õhus

Taavi nimetab mesilastega tegelemist toredaks tööks väljas vabas õhus.

Rõõmu teevad meeskonnakaaslased ja kui mesilased on terved ja arenevad normaalselt, on mesindamine rõõmupakkuv tegevusala. Mahtude osas aga ütleb ta ikka sedasama, mida enamus tegevtootjaid soovitab: hakkage katsetama mõne perega ehk hoidke ämbrid, mida läbi kolistada alustava ettevõtjana, väikesed.

---

Kuula ka teisi kogemuslugusid taskuhäälinguna

Artikkel ilmub “Teadmussiirde programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas” raames. Toetab Euroopa Liit