Hooldusraietega kujundame metsad puhtamaks ja ilusamaks, nii kasvab rohkem kvaliteetset puitu ja suureneb metsast saadav tulu.
Stora Enso metsandusjuhi Indrek Tusti sõnul on suuremate metsatööde jaoks kõige parem aeg talv. Siiski on ka mitmeid selliseid hooldustöid, mida talvel paksu lume tõttu teha ei saa. «Sügisel enne lume tulekut, kui lehed on puudelt langenud ning rohi närtsinud, tasub metsaomanikul läbi käia oma värskelt rajatud metsakultuur ning «päästa» põõsa- ja rohurinde alt välja need taimed, mis sinna on istutatud ja mida soovitakse metsamaal säilitada,» rääkis Tust.
Ka RMK metsamajanduse peaspetsialist Rainer Laigu märkis, et teistest töödest rohkem tehakse sügisel metsauuenduse hooldamist ja valgustusraiet. Sügisel on rohttaimed koltunud ning puudel lehed langenud, seetõttu on lihtsam üles leida roheliseks jäävaid okaspuid.
«Nende tööde eesmärk on eemaldada väljavalitud puude ümbrusest kasvamist segavad taimed ning kujundada noore metsa tulevikukoosseis ehk viia väljavalitud puude arv ja nende vahekaugus õigeks,» selgitas Laigu.
Hooldustöid tehakse enamasti võsasaega ning tööde käigus valitakse, millised puud on kvaliteetsete tüveomadustega ja paremakasvulised, et need alles jätta.
INVESTEERI OMA METSA
Kui võrrelda kahte sarnaste kasvutingimustega metsaomandit, millest ühe metsa omanik tegeleb järjepideva hooldamisega ja teine ei sega metsa kasvule vahele ning ootab lõpptulemust, siis võidab Indrek Tusti sõnul see omanik, kes erinevates metsakasvufaasides investeeris metsa oma aega, raha ja hoolt.
«80-aastase lageraie puhul võib hoolas metsaomanik teenida kuni 7000 eurot hektari kohta, passiivne metsaomanik vaid 3500 eurot hektari kohta samades looduslikes tingimustes kasvanud metsa eest,» rõhutas Indrek Tust, et metsa väärtuse tõstmise nimel tuleb seda järjepidevalt hooldada.
MÄRGATAV VAHE
Kaheksakümmend aastat on pikk aeg ja selle aja jooksul kasvatab hoolas metsaomanik Tusti sõnul välja puhta kuusiku, passiivsel metsaomanikul laiutavad metsas aga peamiselt lehtpuud haabade, leppade ja kaskede näol.
«Kui arvestada, et eestlase keskmine metsaomand on ligemale 10 hektarit, siis hoolsa ja passiivse metsaomaniku tulevikuväljavaated on päris erinevad – rahalises väärtuses võib see tähendada kuni 35 000 euro suurust erinevust,» rääkis Tust.
Indrek Tusti väitel soovitavad kogenud metsamehed hooldustöid teha kaks korda aastas – kevadel enne lehtede ja rohurinde kasvu ning sügisel pärast lehtede langemist.
Rainer Laigu aga nentis, et kuna mets vajab pidevalt hooldust, võiks hooldustöid teha lisaks sügisele ka teistel aastaaegadel. «Metsa kasvatamine on nagu lapse kasvatamine – sellega tuleb tegeleda aasta läbi, mitte vaid siis, kui kool sügisel algamas,» märkis ta.
Maarja Otsa,
Postimees (Erileht), 11.11.2013
